"Lendorava sõber on rähn, kes toksib talle pesaõõnsuse. Vaenlane nugis, kes võib ta maha murda. Inimene võib olla mõlemas rollis. Vaja oleks, et ta valib vaid ühe poole, lendorava poole," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustavad liiki kisklus, pesapuude raie, häirimine ja kliima muutumine.

Prioriteetsete tegevustena näeb tegevuskava ette lendorava püsielupaikade moodustamise ning potentsiaalsete elupaikade inventeerimise, et tagada liigile sobivate elupaikade säilimine vajalikus mahus.

Tähtsal kohal on tegevuskavas tugiasustamine, elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus, kisklussurve vähendamine, liigi taasasustamise ja asurkondade isoleerituse uuringud ning maaomanike nõustamine.

Lendorava kaitse pikaajaline eesmärk on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneb vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest vaid Soomes ja Eestis. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades.

Teistes piirkondades on lendorav suure tõenäosusega välja surnud. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt ahenenud. Kui 2012. aasta seisuga oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis 2014. aastal oli teada vaid 37 asustatud lendorava leiukohta.