Soomes küsitakse üha rohkem, kas Venemaa üritab migrantide Lapimaale suunamisega Euroopale sõnumit saata
Olukord idapiiril tekitab endiselt imestust nii Soome piirivalvurite kui ka juhtpoliitikute seas. Näiteks pole piirivalve siiani suutnud mõista, miks varjupaigataotlejaid saabub Venemaa poolelt massiliselt just Lapimaa piiripunktidesse, aga lõunapoolsemates piiripunktides pole sellist tendentsi üldse täheldatud.
Viimastel kuudel on Soome idapiirile saabunud üle 1000 varjupaigataotleja ning Soome piirivalve kardab, et olukord võib veel oluliselt keerulisemaks muutuda ja saabujate arv kasvada. Esmaspäeval saabus paarkümmend varjupaigataotlejat, vahendas Yle.
"Selle nähtuse puhul on palju vastuseta küsimusi," nentis piirivalve asejuht Ilkka Laitinen. "Üks küsimus on see, miks see nähtus on suundunud just põhjapoolsete piiripunktidesse, Raja-Joosepisse ja Sallasse, kuid lõuna piiripunktides on asi kontrolli all."
Piirivalvejuht nentis, et selline kummaline olukord teeb teda murelikuks. "Ja need arvud on juba sellised, millega pole seni harjutud, ning see toob piirivalve jaoks kaasa lisatööd ja probleeme," lisas Laitinen.
Soome esindajad, nii poliitikud kui ka ametnikud, on seda teemat korduvalt arutanud ka oma Venemaa kolleegidega. Viimati tegi seda siseminister Petteri Orpo, kes rääkis sellest Moskvas FSB juhtidega (Venemaal kuulub Piiriteenistus Föderaalse Julgeolekuteenistuse ehk FSB koosseisu - Toim.).
Eile arutasid olukorda idapiiril president Sauli Niinistö ja parlamendi väliskomisjon. Arutelu toimus suletud uste taga ning väliskomisjoni esimees Antti Kaikkonen ei soovinud seda pikemalt kommenteerida.
"Tuleb ka vaadata, milliseid inimesi sealt tuleb. Sealt ei tule süürlasi. Näiteks India kodanikke on tulnud sadakond. See on väga keeruline olukord," rääkis keskerakondlane Kaikkonen.
Venemaad peetakse turvaliseks riigiks ning seetõttu soovib Soome, et Vene võimud lubaksid piirini vaid neid inimesi, kellel on paasiga kõik korras ning olemas ka Soome sisenemiseks vajalik viisa.
Soome ametnikele tundub, et Venemaa ühel hetkel tõhustab piiri valvamist ja teisel hetkel taas leevendab. Näiteks Norrasse pole varjupaigataotlejaid enam saabunud pärast seda, kui Oslo ja Moskva sellel teemal kahepoolseid läbirääkimisi pidasid.
Kaikkonen usub, et Venemaa suudaks soovi korral takistada varjupaigataotlejate pääsu Soome piirini. "Piiri valvamine on kestnud pikka aega ning see on lõunapoolsel piiril kontrolli all. Kui Venemaal on tahtmist, siis suudetaks olukord lahendada,2 sõnas ta.
Küsimusele, kas Venemaa soovib selle tegevusega Soomele ja Euroopa Liidule mingit signaali saata, vastas väliskomisjoni esimees, et praegu saab selle üle vaid spekuleerida. "See on väga huvitav ja isegi kummaline nähtus. Tõestuseks on kas või see, et teised piiripunktid toimivad," lausus Kaikkonen.
Peaminister Juha Sipilä ütles eile kommentaariks, et vajadusel on suhtlusliinid Venemaaga avatud.
Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee esimees ja endine Soome kaitseminister Ilkka Kanerva ütles jaanuari lõpus, et idapiirile saabuvate varjupaigataotlejate arvu tõus pole juhuslik ja seda võib tõlgendada ka kui Moskva sõnumit, et Venemaa ei lepi enda rahvusvaheliselt areenilt eemale tõrjumisega.
Endine kaitseminister peab seda teemat eelkõige Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliseks küsimuseks. Moskva ja Brüsseli suhted pole praegu parimal järjel ning Venemaa tahab meelde tuletada oma suurvõimu staatust ja seda, et temaga tuleb käituda nii, et mõlema seisukohti võetaks arvesse, selgitas Kanerva.
"Venemaa eesmärk on loomulikult anda kogu oma julgeolekukeskkonnas vähemalt selge signaal, et selline isoleerimis- ja blokeerimispoliitika Venemaa suhtes ei ole vastuvõetav ega pikemas perspektiivis ka mõeldav," lausus ta.
Kanerva avaldas lootust, et Soome suudab iseseisvalt Venemaaga läbi rääkides olukorra lahendada. Siin on tema sõnul Soome oma huvide kõrval mängus ka rahvusvaheline maine ja näitena tuletas Kanerva meelde süüdistusi ja väiteid, et Kreeka pole suutnud Euroopa Liidu välispiiri kaitsta.
"Varsti hakatakse soomlaste peale näpuga näitama, kui meie idapiir lekkima peaks. Seetõttu tuleb pidada edukaid läbirääkimisi ning asi kontrolli alla saada," nentis ta.
Toimetaja: Laur Viirand