Vene võimude andmetel võttis Moskvas toimunud marsist osa 7500 inimest, osa vaatlejatest on rääkinud 25 000, mõned opositsiooni esindajad aga koguni 100 000 inimesest, märgivad uudisteagentuurid Interfax ja Reuters.

”Nemtsov tapeti, sest ta osutas paljudes raportites, milline [Venemaa president Vladimir] Putin tegelikult on,” kommenteeris Reutersile marsil osalenud 60-aastane Irina Vorobjova.

"Nemtsovi mõrv oli terroriakt, demonstratiivne mõrv, et hirmutada Vene ühiskonda või vähemalt seda osa sellest, mis pole nõus Putini poliitikaga. On väga tähtis näidata terroristidele, mõrvaritele, neile lurjustele, et nad ei suuda meid pelgama panna," vahendas "Aktuaalne kaamera" opositsioonipoliitik Ilja Jašini sõnu.

"Ma näen Venemaal toimuvat põhiseadusevastast riigipööret. Demokraatia vundament, mida me just valama hakkasime, on hävitatud ja tänapäeval käib hästiplaneeritud ja laiaulatuslik rünnak meie inimõiguste vastu," ütles Peterburis meelt avaldanud inimõigusaktivist Julii Rõbakov.

Boriss Nemtsov mõrvati 27. veebruari hilisõhtul Moskvas Suurel Moskvoretski sillal. Kuigi Venemaa võimuorganid on kinni pidanud ja kohtu alla andnud mitu – peamiselt Tšetšeeniaga seotud – kahtlustatavat, pole kedagi veel süüdi mõistetud.

Uurijate sõnul tellis mõrva Tšetšeenia pataljoni Sever ohvitser Ruslan Muhhutdinov, keda peetakse seotuks Tšetšeenia isevalitseja Ramzan Kadõroviga.

Kremli kriitikute hinnangul on juhtumi uurimine olnud algusest peale kallutatud ning laiemalt on kuriteo põhjusena nimetatud president Vladimir Putini valitsusajal süvenenud vihaõhkkonda.