"Ma arvan, et igaühel on see ülim õnn, kui ta kohtupinki ei satu ja tegelikult 99 protsenti ja normaalsed inimesed sinna ei satugi. Aga pätid ärgu hingaku rahulikult, sest kolleegid on mul seal kõik olemas ja mitte vähem karmid kui mina," rääkis Särgava ETV saates "Ringvaade".

Ta lükkas ümber väited, et ta oli tavapärasest karmim kohtunik ja jagas karistusi karmimal käel kui tavaliselt. "Absoluutselt mitte. Ükski kohtunik, mina ka, ei jaga karistusi tigedal moel või tigedal näol - igaüks saab ikka selle eest ainult, mis ta on ära teeninud. Ega meie, kohtunikud, ei kutsu ju kedagi süüpinki, nad ise oma tegudega on väga tahtnud sinna tulla," rääkis ta.

Särgava vaatas saates tagasi ka oma 40 aasta pikkusele kohtunikukarjäärile ja tõi välja kolm kõige rohkem avalikkuse silme all olnud kohtuprotsessi, mille kohtunik ta on olnud.

Üks sellistest juhtumitest on see, kui Asso Kommer tulistas 1990. aastatel politseinikku Koit Pikarot.

"Arvan, et eks kogu see asi sai ilmselt alguse sellest, et ajad olid ju väga segased. Võib-olla oli ka nii, et kõrgemalt poolt anti kergemalt lubadusi ja võib-olla ka ei teatud, mis on lubatud, mis mitte, millised on kuskil piirid. Kindlasti see oli selle asja tagapind, miks selline asi sai võimalikuks," arutles Särgava.

Talle ei meenunud, kui karmi karistuse Asso Kommer sai, kuid see vastas kindlasti teole. "Ta sai kindlasti vabaduskaotusliku karistuse. See karistus oli kindlasit selline, mis vastas sellele teole. Olgem ausad, mina arutasin ju tagajärge, mitte poliitilist põhjendust sellele," lisas endine kohtunik.

Teine juhtum oli politseinike tulistamine Mäo ristis. "Seal oli küll äärmiselt kahetsusväärne - kui üldse on õige sellist sõna kasutada -, sest seal oli rünne Eesti politsei vastu. Ma arvan, et üldse need asjad, kus on ikkagi rünne nende inimste vastu, kes meil õiguskorda kaitsevad, on väga lubamatud ja neisse tuleb väga tõsiselt suhtuda," rääkis Särgava. 

Kolmandana tõi Särgava välja väikese Emily sandistamise juhtumi.  

"Ma pean ütlema, et kõik kohtuasjad, mis seonduvad lastega, on ka kohtunikule emotsionaalselt väga rasked. Iga kohtunik ja ka mina oleme lihast ja luust inimesed, meil on ka omad emotsioonid. Täiesti selgelt, kui sa näed, et nii väikese lapse vastu on nii julmad teod toime pandud, samas teame, et see väike laps on ju absoluutselt kaitsetu, ta ei saa midagi teha, ta ei ole võimeline vastu võitlema, siis esimese hooga lööb endal ka emotsiooni üles, sest kuidas see on võimalik. Aga kohtunik peab sellise emotsiooni maha suruma ja lähtuma ikkagi ainult konkreetselt antud asja asjaoludest," selgitas ta.

Samuti rääkis Särgava ühest viimastest kohtuprotsessidest, mis peeti terrorismi paragrahvi alusel, kus kaks Eestist pärit meest rahastasid oma sõpra Lähis-Idas.

"Selge on see, et nagu me teame, selle teo puhul, mismoodi oli nende konkreetne käitumine kvalifitseeritud, näeb seadusandja ette kuni 15 aasta pikkuse vangistuse. Selles on tõepoolest ka seadusandja silmis süü aste väga kõrge," räkis Särgava.

"Küsimus on selles, et lihtsalt head mehed, head inimesed ei istu meil kunagi seal barjääri taga," lisas ta.

Särgava sõnul ei ole teda kordagi kohtunikukarjääri jooksul tööga seonduvalt ähvardatud. "Mitte kordagi ja mõistetavalt, sest mina olen alati lähtunud seadusest, tõenditest, asjaoludest," kinnitas ta.