Belgia prokuratuur kinnitas mitmeid meedias levinud väiteid, samas lükkas osa neist ka ümber
Belgia prokuratuur kinnitas tänasel pressikonverentsil, et Brüsseli elanikest vennad Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui lasid end eile Brüsselis enestaputerroristidena õhku. Samuti märgiti, et taga otsitud kahtlustatavat pole veel tabatud ning mees on endiselt jooksus. Seega osutusid ajakirjanduses levinud väited mehe tabamise kohta ennatlikeks.
Föderaalprokurör Frederick Van Leeuw selgitas, et Ibrahim korraldas plahvatuse lennujaamas, kusjuures mehe arvutist on leitud ka tema "testament". Terrorist kirjutab, et ei tea enam, mida ta tegema peaks, sest kardab, et võimud jõuavad talle peagi jälile, vahendasid Reuters, BBC ja RTBF.
Erinevalt varem Belgia meedias liikunud väidetest tema vend Khalid lennujaama rünnakus ei osalenud, vaid lasi end õhku hoopis Maelbeeki metroojaamas.
Kaks meest, kes jäid eile samuti lennujaama turvakaamerale, on endiselt ametlikult tuvastamata. Üks neist lasi end õhku, teine aga lahkus mingil põhjusel sündmuskohalt juba enne plahvatusi.
Meedias on spekuleeritud, et tagaotsitava näol on tegu 25-aastase Najim Laachraouiga. Igal juhul on põgenenu leidmiseks käimas suur politseioperatsioon.
Ibrahimi roll lennujaama rünnakus määrati prokuröri sõnul kindlaks DNA abil, samas pole veel selge, kes oli teine end õhku lasknud suitsiiditerrorist. Khalidi osalemine metroojaama rünnakus tuvastati sõrmejälgede abil.
Kõik kolm nimeliselt mainitud meest olid juba varem tagaotsitavaks kuulutatud.
Laachraouid otsiti taga seetõttu, et ta oli lähedalt seotud Pariisi terrorirünnakute peamise kahtlusaluse Salah Abdeslamiga, kusjuures viimane olevat talle saatnud 13. novembri hilisõhtul tekstisõnumi.
Vennad el-Bakraouid aga sooviti leida seetõttu, et nad olid seotud eelmise nädala tulevahetuse sündmsukohaks oleva korteriga. Väidetavalt oli Khalid see, kes oli valenime all üürinud Foresti linnaosas korteri. Korterist alguse saanud politseioperatsioon viis lõpuks Salah Abdeslami tabamiseni 18. märtsi õhtul.
Enesetaputerroristidest vendadel oli vägagi kriminaalne minevik (kuigi otseselt terrorismiga mitte seonduv), mis paneb mõtlema ka sellele, miks nad üldse vabaduses viibisid. 2010. aastal mõisteti Ibrahim 9 aastaks vangi selle eest, et ta tulistas ühe röövi käigus politseinikku Kalašnikovi automaadiga. Khalid aga võeti 2011. aastal kinni samasuguste relvade omamise eest ning mõisteti autoröövide eest 5 aastaks vangi. Paraku olid mõlemad mehed praeguseks juba vabanenud.
Eilsete rünnakute asjus sai politsei ehk kõige olulisema vihje taksojuhilt, kes oli kolm terroristi eile Brüsseli lennujaama toonud ning kes tundis mehed hiljem ära politsei poolt avaldatud turvakaamera fotolt. Taksojuht andis politseinikele ka aadressi, kust ta oli mehed peale võtnud. Võimuesindajad korraldasid korteris läbiotsimise ning leidsid lõhkeaineid ja äärmusrühmituse ISIS lipu. Kusjuures üks lõhkeainet sisaldanud kott oli nii ebastabiilne, et plahvatas, kuid õnneks keegi seetõttu viga ei saanud.
Politseioperatsioon Anderlechtis jätkub
Kuigi kolmandat lennujaama terroristi pole veel kätte saadud, siis operatsioon tema tabamiseks jätkub. Samuti on kindel, et üks teine isik peeti piirkonnas võimuesindajate poolt kinni.
Viimaste andmete kohaselt hukkus eile Brüsselis 31 inimest
Föderaalprokurör Van Zeeuw märkis, et hetkeseisuga on kindel, et eilsetes terrorirünnakutes hukkus 31 ja sai vigastada 261 inimest.
Brüsseli lennujaama turvakaamera stoppkaader - keskmine on Ibrahim el-Bakraoui, kes lasi end õhku. Vasakpoolne mees lasi end samuti õhku ning tema isikut pole veel tuvastatud. Parempoolne valgetes riietes mees end õhku ei lasknud ning ta põgenes hoopis sündmuskohalt. Tema isik on ametlikult kindlaks tegemata. Tema pomm tehti kahjutuks võimuesindajate poolt.
Toimetaja: Laur Viirand