Veebruari keskel loodud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut teatas Turu-uuringute AS-ilt tellitud veebiküsitlusele tuginedes, et Brüsseli terrorirünnak tõstis EKRE toetuse Reformierakonna kannule. Tartu Ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja Veronika Kalmuse sõnul võib veebiküsitlus olla pädev, kui uuritakse teemasid nagu inimeste interneti või nutitelefoni kasutus. Poliitiliste eelistuste väljaselgitamisel aga ei pruugi veebiküsitlus tõeseid vastuseid anda.

„Vanemates vanuserühmades on vähem internetikasutajaid, mis tähendab, et veebiküsitlusele vastajate koosseis on vanuseliselt kallutatud, aga kallutatud ka mõnede teiste tunnuste nagu elustiili, kapitaliseerituse ja ka muu poolest,“ väitis Kalmus.

Veronika Kalmuse sõnul võib küsitlustulemusi mõjutada ka see, et teiste küsimuste sisu puudutas pagulaskriisi ja sellega seonduvaid ohte.

"Kui eelnevad küsimused kallutavad vastajaid teatud suunas, loovad teatud meeleolu, siis see võib tõepoolest mõjutada mingil määral vastuseid ka järgnevatele küsimustele," kinnitas Kalmus.

Ka Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk tõdeb, et veebiküsitlustes ongi EKRE tulemus traditsiooniliselt kõrgem. Samas toob ta esile, et veebruari algul tehtud näost näkku küsitlusega võrreldes näitas olulist muutust just ainult EKRE toetajate hulk. Reformierakond, mis samuti veebiküsitlustel paremaid tulemusi näitab, seekordse küsitluse järgi hoopis kaotas toetajaid.

Seda, et küsimustiku ülesehitus tulemust mõjutas, Kivirähk ei usu.

"See ei ole Turu-uuringute uuring, me pakkusime ainult küsitlustööd, aga oma küsitlusi alustades me alati vaatame oma küsimustiku läbi sellest aspektist, et see oleks neutraalne, tasakaalus ja vastajat kuhugi poole ei kallutaks," kinnitas Kivirähk.

Rääkides MTÜ arvatavatest eesmärkidest, tõdeb Veronika Kalmus, et instituudi uuringutulemustele tuginevad pressiteated pealkirjadega, „Eesti kodanikud peavad pagulasteemat probleemiks number üks“ või "60 protsenti inimesi on vastu geipaaride õigusele registreerida oma kooselu", omavad mõju ka avaliku arvamuse kujundajana.

"Kui me küsimuse järjest küllaltki sarnaseid küsimusi, pöörame avaliku arvamuse küsitlustes tähelepanu teatud teemadele, siis loomulikult see hakkab ka kujundama avalikku arvamust, mis küll võtab mõnevõrra aega, aga see mõju kahtlemata on olemas," oli Kalmus veendunud.

Ka Juhan Kivirähk tõdeb, et uuringutulemuste avaldamine võib avalikku arvamust mõjutada, samas ei tähenda see, et tulemused ise oleksid mingil moel kallutatud.

"On näha küll, et Ühiskonnauuringute Instituut ajab teatud rida ja nende positsioonid mingites küsimustes on endal olemas, aga põhimõtteliselt need pealkirjad väljendavad uuringus selgunud fakte," väitis Kivirähk.

MTÜ ühiskonnauuringute instituudi juhatuse liikme Art Johansoni sõnul pole instituudi eesmärk kindlasti avalikku arvamust mõjutada ja ta ei usu, et uuringutulemuste avaldamine seda ka teeb. Pigem on nende eemärk ühiskonnas juba levinud väärtushinnangute kirjeldamine.

"Meie eesmärk on kajastada peamiselt ühiskonna väärtushinnanguid, nagu meie jaanuari küsitlus, mida me oleme siin pressiteadetega välja andnud, kätkeb ikkagi väga laia ühiskondlikku spektrit. Neid andmeid me analüüsime ja vaikselt anname neid välja," selgitas Johanson.

Kui rääkida instituudi taustast, siis tegevuse rahastajaid Johanson veel avaldada ei soovi, kuid lubab seda teha tulevikus. Küll aga tõdeb Johanson, et nii tema kui mittetulundusühingu teine juhatuse liige Peeter Espak, kui ka kõik rahastajad kuuluvad üliõpilaskorporatsiooni Sakala.

"Rahastuse küsisime ettevõtjatelt, kellel lihtsalt on vahendeid, et meid toetada, sest ilmselgelt teadlased ise ei jõua selliseid küsitlusi tellida. Me oleme kõik üliõpilasorganisatsioon Sakala liikmed. Võibki öelda, et kui me kümme aastat üksteist teame, siis seal on väga palju diskussiooni olnud, aga kuuludes üliõpilasorganisatsiooni, ei saa seda seostada mitte ühegi poliitilise agendaga.