Üks eelnõu koostajaid, Connecticuti demokraadist senaator Chris Murphy ütleb, et Ühendriikidel on viimane aeg hakata ennekõike Venemaalt lähtuvat infosõda tõsisemalt võtma, sest valeinforünnakud võivad hakata ohustama nii USA kui ka ta liitlaste julgeolekut.

"Venemaa on muutnud informatsiooni relvaks ja peab Euroopas propaganda ning valeinfo abil sõda. USA ei peaks Venemaale samaga vastama, kuid peame looma võimsuse rääkida tõtt näiteks Ukrainas toimuva kohta ja lükata tagasi valenarratiiv, mida levitavad sellised kanalid nagu Russia Today, aga kaudselt ka paljud kolmanda sektori "objektiivsed" meediakanalid, mida Venemaa rahastab.

USA senaatori sõnul on Venemaa loonud Euroopas ulatusliku võrgustiku organisatsioone, mis avalikku arvamust eksitavad ja Moskvale sobivas suunas kallutavad.

"Minge ükskõik kuhu Euroopas ja näete, kuidas Vene rahaga toetatakse poliitilisi parteisid,
kolmanda sektori organisatsioone ja meediakanaleid. Kõige selle eesmärk on tekitada rahvas arvamus, et Putini valitsuse levitatav Vene propaganda kujutab endast objektiivsed uudiseid. USA peab aitama Euroopal lüüa tagasi Venemaa poolt relvaks muudetud informatsiooni," märgib

Seda, et Venemaa praegune infosõda on erakordselt ulatuslik, kinnitavad ka USA sõltumatud uurijad ja Vene opositsiooni esindajad.

"Mida näeme ja loeme lehtedes või ajakirjade kaantel, on vaid jäämäe tipp. Tegelikkuses on varjatud, läbipaistmatud mustamiskatsed ulatuslikumad. Ja kõik on seotud Vene rahaga," nendib mõttekoja Atlantic Council analüütik Agnia Grigas.

"Seda raha ei anta niisama, kõik dokumenteeritakse. Iga kopikas on arvel. Arvan, et kõigi välismaistele partneritele saadetud summade kohta on arvepidamine. Huvitav oleks kunagi seda arvepidamist näha. Ma ei kahtle, et see päev tuleb," lisab aga ajakirjanik ja Vene opositsioonitegelane Vladimir Kara-Murza.

Lisaks USA seadusandjate soovile luua vastustruktuur infosõjas Venemaa ja Hiinaga, toimub Ühendriikides praegu kongressi palvel ka erijuurdlus selle kohta, kuidas Venemaa on viimase aastakümne jooksul salaja rahastanud mitme Euroopa riikide poliitilisi parteisid ja kolmanda sektori organisatsioone.

Seni on selle juurdluse raames riikidest nimetatud Prantsusmaad, Hollandit, Austriat, Ungarit ja Tšehhit.