Eesti transiidikoridori läbinud kauba maht esimeses kvartalis langes
Tänavu esimeses kvartalis veeti Eestit läbivas transiidikoridoris märkimisväärselt vähem kaupu kui mullu sama perioodi jooksul.
Eesti suurimaid transpordiettevõtteid koondava Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni hinnangul hakkab olukord mõjutama juba Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid, mitte ainult transiidisektorit.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul on löögi alla sattunud kogu Eesti majanduskeskkond.
"Transiidimahud on esimeses kvartalis langenud sedavõrd oluliselt, et tõenäoliselt on tõusmas ka Eestist lähetatavate kaupade ühikuhind, mistõttu kaotavad Eesti tootmisettevõtted suurel määral rahvusvahelises konkurentsivõimes," märkis Valgerist.
Tänavu esimeses kvartalis oli kaubaveomaht Eesti Raudteel kokku 3,9 miljonit tonni, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid veod 16,4 protsenti.
Naftat ja naftasaadusi veeti esimese kolme kuuga 1,94 miljonit tonni, ehk 24,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Väetiste veomahuks kujunes 0,87 miljonit tonni ja kogused vähenesid 13 protsenti
Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo veomaht jäi esimeses kvartalis mullusele alla 26 protsenti, ulatudes kokku 2,56 miljoni tonnini.
EVR Cargo juhatuse esimehe Raul Toomsalu sõnul on veomahud vähenenud kõikide kaubagruppide lõikes, välja arvatud puistekaubad ning keemiakaubad.
“Lähikuudel ei ole veel põhjust eriliseks optimismiks, kuid loodame muutuda vedajana konkurentsivõimelisemaks läbi paindlikuma raudtee kasutustasude hinnapoliitika, mille kujundamisega majandusministeerium on hetkel aktiivselt tegelemas,” märkis Toomsalu.
Tallinna Sadama sadamaid läbis käesoleva aasta esimese kvartali lõikes kokku 5,3 miljonit tonni kaupa, mis on 16 protsenti vähem kui mullu.
Tallinna Sadama kommertsdirektori Erik Ringmaa sõnul on kaubaveo vähenemine toimunud peamiselt vedellasti mõjul, kuigi samal ajal on kasvanud puitlasti, veeremi ja segalasti mahud. "Märtsikuu tulemused veel kaubamahtude suurenemist ei näita, kuid edasise osas loodame, et langus on pidurdumas," märkis Ringmaa.
Valgeristi sõnul on Eesti suurimaid logistika- ja transiidiettevõtteid koondava assotsiatsiooni ettepanek üle vaadata tasude määrad ning maksustamise metoodika ehk Eesti vajab terviklikku lahendust, et tõuseks kogu sektori konkurentsivõime.
Aastatel 2006-2014 kerkisid Lätis raudteevedude tonnkilomeetrid 15,5 protsenti ja Leedus 10,9 protsenti, samal ajal vähenesid Eestis aastaks 2015 raudteeveod tonnkilomeetrite arvestuses 3,3 korda.
Suurim kaubaveomahtude langus mullu esines samuti Eestis, vähenedes 20 protsenti. Lätis ja Leedus jäi languse ulatus 10 korda väiksemaks, vähenedes vastavalt 2,4 ja 1,9 protsenti.
Sarnaselt Eestiga sõltuvad ka paljude naaberriikide kaubandussuhted Venemaast ning muljetavaldav on olnud näiteks Soome ning Läti valitsuste reaktsioonid kaubaveomahtude vähenemisele.
"Soomlased on juba langetanud raudtee- ja navigatsioonitasusid ning Läti on sama sammu kaalumas. Eesti on suhetes teiste riikidega jäämas majanduslikku isolatsiooni - kuigi rahvusvaheline olukord on pinev, ei tohiks assotsiatsiooni liikmete hinnangul katkeda elementaarne riiklik koostöö naabritega igapäevastes majandusküsimustes,” ütles Valgerist.
Toimetaja: Marek Kuul