Uuring „Laste ja lastevanemate käitumine ja hoiakud“ tehti selleks, et saada paremini aru, kuidas lapsed ja nende vanemad Eestis alkoholi teemal mõtlevad ja käituvad. Peale selle sooviti näha, kas ja kuidas vastused ajas muutuvad.

TAI vanemspetsialist Triin Soki sõnul on alkohol noorte seas kõige populaarsem uimasti. Ligi pooled uuringus osalenud seitsmenda klassi õpilased olid alkoholi vähemalt korra elu jooksul tarvitanud. Iga kolmas oli proovinud ka tubakatooteid, märkis Sokk.

Lastel paluti uuringu käigus hinnata ka oma vanemate alkoholitarvitamist. Selgus, et poolte laste isad tarvitavad alkoholi iga nädal. Umbes veerand vastanutest tunnistas, et ka ema tarvitab alkoholi igal nädalal.

Kui lastel paluti hinnata iganädalase alkoholi tarvitamise kahjulikkust tervisele, leidis üle 90 protsendi, et see on kahjulik.

Lapsevanemate käitumist hakkasid TAI spetsialistid uurima 2012. aastal. Erilist tähelepanu pöörati vanemate kogemustele ja arvamustele alkoholi teemal.

"Kohtusime lastevanematega, kes jagasid oma kogemusi lapsena alkoholi joomisest ja olid veendunud, et kuna nendega midagi halba ei juhtunud, siis ei juhtu ka nende endi lastega. Sellised vestlused andsid võimaluse vanematega arutada, miks isiklikke kogemusi ei saa sedasi alati üldistada – iga inimene on isemoodi ja kõigil ei pruugi alati nii hästi minna," selgitavad uurijad.

"Eesti lastevanemad teavad, et alkohol on lastele kahjulik, kuid sageli ei oska nad lahti seletada, miks mõjub alkohol lastele teisiti kui täiskasvanutele."

Efekt programmi koordinaatorid Triin Sokk ja Mariliis Tael-Öeren

Laste ja lastevanemate käitumist ja hoiakuid jälginud uuring toimus paralleelselt lastevanematele suunatud alkoholiennetusprogrammi Efekt katsetamisega aastatel 2012–2015. Programmi eesmärk on anda lastevanematele uusi teadmisi ja arendada oskusi oma lapse alkoholitarvitamise ärahoidmiseks.

"Programmis osalenud lastevanematest leidis üle 80 protsendi, et programmi tegevused olid neile kasulikud. Iga kolmanda vanema arvates võiks ennetustööga alustada juba alla 11-aastaste laste vanemate seas," kommenteeris tervise arengu instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael-Öeren lastevanemate tagasisidet.

Samuti leidsid programmis osalenud vanemad, et esimest korda võiks laps alkoholi proovida 17-aastaselt. Võrdluseks – programmis mitte osalenud koolides peeti sobivaks vanuseks 15,5 eluaastat.

"Teadusuuringud on aina enam kinnitanud teadmist, et noorte riskikäitumise ennetamisel on ääretult oluline roll just lapsevanemal," lausus Tael-Öeren.

"Iga lapsevanem on oma pereelu ekspert ja iga kodu on eriline. Need kolm aastat, mis veetsime Eesti lastevanematega koos arutledes ja mõtteid vahetades, olid meie jaoks väga rikastavad," sõnasid uuringu korraldajad, "Me saame järeldada, et tänu ennetusprogrammile on Eestis rohkem vanemaid, kes suhtuvad taunivalt laste alkoholitarvitamisse ning kes leiavad, et lapsed võiksid alkoholitarvitamisega hiljem alustada. Tõsi, laste käitumises me muutusi veel ei näinud, kuid hetkel tegelemegi programmi arendamisega, et seda täiustada vastavalt Eesti tulemustele."