Kunnas: NATO-ga liitumine tähendaks põhimõttelist muutust Soome kaitsepoliitikas
Reservkolonelleitnant Leo Kunnase sõnul tähendaks Soome NATO-ga liitumine põhimõttelist muutust Soome kaitsepoliitikas. Samas ei tooks see suuri muutusi Soome riigikaitse ülesehituses.
"Soomes on pikk ajalooline traditsioon, mis käsitleb mitte liitumist sõjaliste allianssidega. NATO-ga liitumine tähendaks väga suurt ja põhimõttelist muutust kogu Soome kaitsepoliitikas," ütles Kunnas Vikerraadio saates "Uudis +".
Kunnase sõnul vaadeldakse potentsiaalset NATO-ga liitumist pikas ajaperspektiivis, mitte n-ö sundkäiguna praegusest Venemaa agressiivsest käitumisest lähtuvalt. "See liitumine oleks ikkagi väga pikk ja põhjalik protsess," märkis ta.
"Ühest küljest on rõhutatud, et kui praeguses olukorras soovitakse liituda, siis peaks see protsess olema kiire, aga samas seda ei saa teha ebademokraatlikult," sõnas Kunnas.
Seda, et liitumisprotsess peaks olema kiire põhjendati Kunnase sõnul raportis sellega, et haavatavus on just suur sellel momendil, kui liitumine on välja kuulutatud, aga pole veel praktiliselt aset leidnud.
Raportis rõhutati Soome ja Rootsi koos liitumise olulisust
"Kui Rootsi liituks ja Soome mitte, siis Soome n-ö riigikaitseline üksindus suureneks. Ja kui Soome üksi liituks, siis ei oleks tal korralikku teedevõrku, mis NATO territooriumiga võiks Soomet ühendada," kommenteeris Kunnas.
Kunnas märkis ka, et raportis on tunnistatud seda, et NATO-ga liitumine Soome kaitselahendusi ja praegust riigikaitse ülesehitust mõjutaks üpris vähe. "Soomel on oma territoriaalkaitse, suur sõjaaja kaitsevägi, üldine teenistuskohustus. Kõike seda see liikmelisus ei mõjutaks mitte kuidagi," lausus ta.
Kunnase sõnul oleks Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine Eesti jaoks positiivne. "Kahtlemata on meie rahvuslikes huvides see, et Soome ja Rootsi mõlemad NATO-ga liituksid. Kõik viimase aja raportid on ju käsitlenud seda Baltikumi kaitstavuse probleemi järjest tõsisemalt," rääkis Kunnas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov