Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Vabariiklased on Trumpi võidust endiselt hämmingus, osa kaalub isegi Clintoni poolt hääletamist

Donald Trump pärast eelvalimiste võitu Indiana osariigis.
Donald Trump pärast eelvalimiste võitu Indiana osariigis. Autor/allikas: Lucas Jackson/Reuters/Scanpix

Juhtivate vabariiklaste seas on endiselt põhimõttelised erimeelsused küsimuses, kas asuda toetama erakonna jaoks problemaatilist kinnisvaramagnaati Donald Trumpi või mitte. Pärast eelvalimiste võitu Indiana osariigis on Trump sisuliselt kindlustanud endale partei presidendikandidaadi koha, sest kaks seni vastu pidanud konkurenti - Texase senaator Ted Cruz ja Ohio kuberner John Kasich - teatasid valimiskampaania peatamisest.

Kuigi arvamusküsitlused olid Trumpi võitu Indianas juba prognoosinud, pidasid paljud Cruzi loobumist siiski üllatavaks, sest eeldati, et ta jätkab võitlust vähemalt California osariigi eelvalimisteni. Ohio kuberner John Kasich, kelle võimalused olid oluliselt väiksemad kui Cruzil, lubas alguses küll lõpuni jätkata, kuid teatas siiski hiljem samuti loobumisest.

Kusjuures Cruz, kes oli seni üritanud hoiduda Trumpi retoorikale samaväärselt vastamisest, tegi esimest korda Trumpi aadressil ka otsekoheselt isikliku rünnaku. Muuhulgas nimetas ta Trumpi "patoloogiliseks valetajaks", "sügavalt amoraalseks isikuks" ja "nartsissistiks, kelle sarnast pole see riik varem näinud". "Ta uhkeldab sellega, et ta on järjekindel armuseikluste otsija... ta kirjeldab oma võitlusi suguhaigustega nagu oma isiklikku Vietnami," nentis Cruz, kes kritiseeris Trumpi ka selle eest, et viimane asus kampaania käigus ründama tema abikaasat Heidit. 

Trumpi reaktsioon oli tavapärane: 

Selleks, et Trump juulis toimuva parteikongressi esimeses voorus erakonna presidendikandidaadiks kinnitataks, peab ta eelvalimistel saama kokku 1237 delegaati. Hetkel on tal neid 1006 (1047, kui arvestada 41 vaba valikut omavat delegaati - Toim.).

Nüüd on Trumpi-vastastel vabariiklastel, keda on palju, sisuliselt kaks võimalust - asuda vastumeelsusest hoolimata Trumpi toetama või koondada Trumpi-vastased vabariiklased parteiväliselt mingi sõltumatu kandidaadi selja taha. Mõned on isegi kaalumas üsnagi ennekuulmatut sammu - vastaspartei tõenäolise kandidaadi Hillary Clintoni poolt hääletamist. Osa jätab ilmselt ka lihtsalt hääletamata.

Tavaliselt koonduvad partei juhtfiguurid ja rahastajad kiirelt nominatsiooni kindlustanud kandidaadi ümber, kuid Trumpi retoorika, ebatavalised kampaaniavõtted ning valitsemiskogemuse puudumine on erakonda sügava lõhe tekitanud. Trump on küll lubanud asuda parteid uuesti ühendama, kuid hetkel pole sellist arengut veel märgata. Samas andis ta mõista, et on mõningaid juhtivaid vabariiklasi, kelle toetust ta ei soovigi.

Rahastajad, kes varem toetasid Trumpi vastaseid või ei hoidsid üldse kõrvale, on praegu asunud pigem toetama vabariiklastest kandidaate Senati ja Esindajatekoja valimiste raames.

Mõned vabariiklastest valijad on isegi demonstratiivselt põletanud oma valijakaarte. Samuti tuletavad paljud meelde, et eelvalimiste ajal on 60% vabariiklasi hääletanud Trumpi vastu, kuid nende hääled on jagunenud alati erinevate kandidaatide vahel. Trumpi võidukäigu põhjuseks ongi eelkõige see, et tema vastu tegutsevad jõud ei suutnud lõpuni välja ühises tegevuses kokku leppida ja seetõttu töötasid eelvalimiste protsessi iseärasused Trumpi kasuks.

Ekspresidendid ei toeta oma erakonna kandidaati

Näiteks endised presidendid George H.W. Bush ja George W. Bush teatasid, et ei kavatse kedagi Valgesse Majja pürgimisel toetada. Olukord, kus samasse erakonda kuuluvad endised riigipead partei presidendikandidaadile toetust ei avalda, on USA poliitilises ajaloos väga ebatavaline.

Eelmiste presidendivalimiste ajal vabariiklaste kandidaadiks olnud Mitt Romney, kellest sai kevadel Trumpi üks peamisi kriitikuid, ei kavatse osaleda Clevelandis toimuval parteikongressil, kus Trump tõenäoliselt ametlikult kandidaadiks kinnitatakse. Sinna ei saabu ka 2008. aasta vabariiklaste kandidaat, Arizona senaator John McCain, keda Trump kampaania ajal korduvalt solvas ning kes samuti Trumpi sõnavõtte ja tegutsemist kritiseerinud on.

Vastumeelsus Trumpi suhtes tähendab ka seda, et tal on väga raske leida endale tõsiseltvõetavat asepresidendikandidaati. Trump on ise öelnud, et 40-protsendise tõenäosusega on tema asepresidendikandidaadiks mõni tema senistest vastaskandidaatidest. Meedias on spekuleeritud mitmete nimedega ja pakutakse, et ta üritab mõne kogenud parteipoliitiku valikuga vähendada partei peavoolu kõhklusi. Ükski prominentne vabariiklane pole aga spekulatsioone veel kinnitanud.

Olgu või Trump - peaasi, et pole Clinton

Osa vabariiklasi on samas hakanud teatama, et kõigest hoolimata on Trump parem variant, kui arvatavasti Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks saav endine välisminister Clinton.

Näiteks Louisiana kuberner Bobby Jindal, kes on varem Trumpi suunas teravusi teele saatnud, ütles, et üldvalimistel toetaks ta siiski Trumpi. "Donald Trumpi puhul on palju asju, mis mulle ei meeldi, kuid Clintoni asemel valiksin ma Trumpi iga kell," märkis omakorda ekspresident George W. Bushi pressisekretär Ari Fleischer.

Peamiselt kardavad vabariiklased - nii need, kes on vastumeelselt Trumpi toetama hakanud, kui ka need, kes teda mingil juhul ei toetaks - et Trumpi saamine erakonna presidendikandidaadiks annab Clintonile priipääsme Valgesse Majja. Hirm on põhjendatud, sest erakonnasisesed eelvalimised ja riiklikud üldvalimised on täiesti erinevad protsessid ning varasemate arvamusküsitluste kohaselt oleks näiteks mitmel Trumpi poolt alistatud vabariiklasel olnud üldvalimistel paljud paremad võimalused Clintoni või Vermonti senaatori Bernie Sandersi vastu. Samuti on õhus oht, et Trumpi isik mõjutab ka mitmeid teisi valimisi ning annab Demokraatlikule Parteile võimaluse kontroll Senatis ja võib-olla ka Esindajatekojas tagasi võita.

Clintoni kampaania püüab mõõdukaid vabariiklasi

Bostonist pärit suurettevõtja Bill Achtmeyer, kes on varem vabariiklasi heldelt toetanud, oli aga üks neist, kes avalikult teatas, et hääletab novembris pigem endise välisministri poolt. "Kui ta on võimeline tsentri suunas liikuma ning mõtleb nii loominguliselt ja kaalutletult nagu tema abikaasa [Bill Clinton] seda tegi, siis oleks mul väga raske tänase päeva informatsiooni põhjal mitte hääletada Hillary poolt," nentis ta.

Clintoni kampaania avaldas neljapäeval video, kus võetakse kokku mitmed hetked, mil teised vabariiklastest kandidaadid või juhtivad poliitikud Trumpi ründavad ja kritiseerivad, ning nimetatud video eesmärgiks on ilmselgelt võita enda poole mõõdukaid vabariiklasi, kes Trumpi poolt hääletada ei soovi. 

Sõltumatu kandidaadi esilekerkimine?

George W. Bushi endine välispoliitika nõunik Eliot Cohen aga tegi üleskutse, et kuna vabariiklaste hulgas on konkurents enne parteikongressi läbi, tasub suunata jõud hoopis sõltumatu presidendikandidaadi üles seadmisele. Selle jaoks tuleks aga kiirelt tegutseda, sest vastavate avalduste esitamise tähtajad on lähenemas. Ka sisuliselt on sellise plaani õnnestumine väga ebatõenäoline.

Demokraatide seas pole Sanders veel loobunud 

Demokraatide puhul läheb ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks vaja 2383 delegaati. Clintonil on praegu koos 2205, Sandersil 1401 ning seega eelvalimiste abil Sanders enam vajalikku arvu delegaate kokku ei saa. Vermonti senaatori kampaaniameeskond on teatanud, et nad loodavad, et Clintonil ei õnnestu siiski 2383 delegaati kokku saada ning seega selgitataks lõplik presidendikandidaat ikkagi välja partekongressil (ehk sama strateegia, mille peale panustasid varem vabariiklaste seas Cruz ja Kasich - Toim.). Samas on demokraatide eelvalimiste loogika teistsugune ning selline stsenaarium üsna vähetõenäoline.

Analüütikute arvates jätkab Sanders kampaaniat eelkõige seetõttu, et oma poliitilisi seisukohti ja põhimõtteid - näiteks majandusliku ebavõrdsuse vähendamist ja Wall Streeti võimu kärpimist -endiselt erakonnas päevakorral hoida ning saavutada seeläbi suurem mõju demokraatide lõpliku valimisplatvormi koostamisel. Seda teooriat toetab ka asjaolu, et Sandersi kampaaniameeskond asus juba enne Indiana eelvalimisi töötajate arvu vähendama.

USA presidendivalimised toimuvad 8. novembril. Viimase CNN-i arvamusküsitluse kohaselt toetaks üldvalimistel Clintonit 54% valijatest Trumpi 41% vastu.

Temaatilisi väljavõtteid sotsiaalmeediast: 

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: