Valitsus tegi kokkuleppe, et riik jätkab erakoolide rahastamist, ehkki piiratult, aastani 2020. Ligi rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kompromiss on parem kui otsustamatus, sest seni kehtinud süsteem on maailmas ainulaadne.

"Terve mõistus ei oska seletada, et tasulist haridust toetatakse riigi rahakotist topelt võrreldes tasuta haridusega. See on hästi ebaloomulik ja kogu koolisüsteemile väga laastav," märkis ta.

Ligi sõnul peaks eile tehtud kokkulepe andma kolme aasta pärast täiesti normaalse erakoolide rahastamise süsteemi, kus eraalgatusel on ka eraalgatuse maik küljes. Ta rõhutas, et haridustoetus pole üldse olnud vaidluse all, sest haridustoetus ehk sisuliselt pearaha, mis õpilasega kaasas käib, on nagunii kogu aeg võrdne.

"Vaidlus oli selles, kas riik peab automaatselt rahastama erakoolide kinnisvarakulusid. Otsustati, et kolm aastat veel käib see automaatselt, aga enam mittte 150 protsendi ulatuses, mis ta praegu oli kohalikest kuludest munitsipaalkoolides, vaid 75 protsendi," lisas minister. "Praegu oli ju nii, et kinnisvaratoetus erakoolidele oli efektiivselt suurem kui munitsipaalkoolidel omavalitsuste poolt". 

Ligi hinnangul annab kolmeaastane üleminekuperiood erakoolidele võimaluse end majanduslikele alustele seada ja mitte lihtsalt pidurdamatult kasvada.

"Vast saavad neist siis erakoolid, [tekib] mingisugune eneseuhkus, ei ole kogu aeg riigilt raha nõudmine, riigi süüdistamine, et riik midagi väga valesti teeb. Enamiku eelarvest nad saavad ju nagunii ka riigilt, õppemaks peaks idee poolest ära katma nende karbikulud. See on ju väga lahke süsteem võrreldes teiste avalike teenustega. Üheski teises valdkonnas ei saa erasektor automaatset lepingut riigilt. Ta peab ikkagi kuhugi konkureerima ja saama mingisuguse kokkuleppe," sõnas ta.

Hariduses jääb Ligi sõnul endiselt kehtima suur privileeg, sest automaatselt saab erakool ikkagi õpetaja palga, koolitoidu ja õppevahendite raha. Kinnisvarakulu jääb seaduse järgi omavalitsuse kaaluda ja kui otsustatakse seda mitte maksta, siis on ministri arvates loomulik, et erilise hariduse saada soovijad maksavad selle eest ise. "See on ainult loomulik, et eraalgatusel on ka erapanus, mitte ainult riigi panus".

Ligi leiab, et valimisteni jäänud aastail on valitsuse ülesanne tõestada ilmselget, et tavakoolist saab väga hea hariduse ning mingit hariduslikku imet ega kordumatut teadmist erakoolis ei ole.

"Erakoolide õpetajad koolitab riik, täiendkoolitused, kõik know-how on riigil olemas ja ühiskonnale on jätkusuutlik, et avalikku teenust jagatakse võimalikult ühtlaselt. Oleme sellega saanud tegelikult hiilgavalt hakkama," nentis ta. "Kes tahab väga erilist kohtlemist, peab selle lisa kinni maksma". 

Õpetajate palgatõus selgub sügisel

Õpetajate palgatõusust rääkides märkis haridusminister, et täpsemalt otsustatakse see sügisel. "Kõrvale on pandud kaks protsenti palgatõusu, see pole lõplik," lausus ta. "Valitsus kavatseb pöörduda tagasi selle juurde augustis, täpsete palgafondi numbrite juurde".

Ligi sõnul pole valitsus loobunud põhieesmärgist, et tõsta õpetajate palka kiiremini keskmisest palgast.

Lubadus tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini keskmisest palgast on kokkulepe, mille eest Ligi lubab edasi võidelda, kuid ta ei soostunud lubama muud, kui et tegeleb sellega ning ka valitsus on lubanud sellega tegelda.

Eilsel kabinetinõupidamisel leppis valitsus kokku, et riik jätkab 2019. aasta lõpuni tegevustoetuse maksmist 75% ulatuses erakoolidele kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.
2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord.