NATO sõjaliste planeerijate jaoks on väljakutse Venemaa võimekus hoida Balti poolsaart lukus nii maalt, merelt kui ka õhus. Suwalki 65 kilomeetrist koridori Leedu-Poola piiril on juba esile tõstetud, kuid teiseks on ka ülekaal õhus. Kaliningradis paiknevad vene S-400 raketid suudavad lennata küll paar tuhat kilomeetrit, kuid kui radari toetust nii kaugele ei ole, siis pole raketist palju kasu. Kestvad õhuruumi rikkumised, ohtlikud manöövrid ning kava luua enda läänepiiril kolm uut diviisi, näitavad vaid üht.

Meil kõigil on probleem venemaa tegevuse ja käitumisega, sest see on praegu agressiivne ja imperialistlik. Venemaa on konfliktis Ukrainaga ja Süürias ning rikkunud rahvusvahelisi leppeid, Üro hartat, kahepoolseid leppeid ja kõiki poliitilisi deklaratsioone. Kõik võtmed suhete parandamiseks Venemaa ja teiste riikide vahel on Moskvas," ütles Poola välisminister Witold Waszczykowski.

"Nad kuulutasid välja kolm diviisi (10 000 meest) põhimõtteliselt kolmele NATO pataljonile (500 meest), mida alles kaalutakse. See näitab Venemaa narratiivi, tasakaalutust ja seda, kuidas see õõnestab julgeolekut ja stabiilsust regioonis," lisas USA Euroopa maavägede ülem, kindralleitnant Frederick Hodges.

Kui praegu on Balti riikides kompanii ehk kuni 200-pealine võitlusüksus, siis meie huvides on Varssavist saada kinnitus väeüksust kahe-kolmekordistada ehk siis pataljoni siiasaabumisele. Reedel Lennart Meri konverentsi eel avalikustatud kõrgetasemelises raportis tehakse ettepanek brigaadi ehk vähemalt 3000 sõjaväelase kohaletoomiseks. Kindralid tõdesid, et NATO ei suuda praegu piisavalt hästi Balti riike kaitsta ning soovitasid veel muuhulgas õhukaitse võimekuse suurendamist.

NATO asepeasekretär Alexander Vershbow avaldas lootust, et pataljonist heidutuseks piisab, kuid Varssavi tippkohtumisel juuli alguses tuleb vaadata edasi.

"Varssavi tippkohtumine on riigijuhtide võimalus arutada pikaajalist Venemaa strateegiat ning näha, kuidas Venemaaga tegutseda pikemas perspektiivis. Arvestades neid probleeme pärast Krimmi annekteerimist, Helsingi põhimõtete rikkumist, siis muutust ei tule ilmselt niipea. Kaitse ja heidutus on pikaajaline väljakutse, millega peame tegelema, sest Venemaa militaarne olek ei jää samaks - nad loovad uusi tehnoloogiaid, lisaüksusi läänes. Peame vaatama uusi väljakutseid nagu hübriidsõda, hübriidohud ja samal ajal peame vaatama, kuidas kasutada dialoogi, et suhteid juhtida parema eelteadmise nimel ja naasta paremale koostööle nagu minevikus. Klotsid on selged, kuid tippkohtumine on võimalus näha, kuidas see pikaks ajaks paika loksutada," ütles Vershbow.

Juunis korraldab NATO Poolas õppused Anakonda, kus osaleb 17 000 sõjaväelast ja kuhu kaasatakse hulk tehnikat. Eri riikide kaitseväe juhtide ja operatsioonikeskuste koostöö arendamiseks on seda vaja. Kuid üks probleem on veel, mida Varssavi tippkohtumisel kuu hiljem arutada - nimelt, miks võtab ühes Euroopa riigis liitlasriigi sõjaväe konvoi liigutamiseks vajalike dokumentide kordaajamine aega kaks nädalat, teises aga vaid kolm päeva? Kui sõda peaks puhkema, siis kahenädalane dokumentide kooskõlastamine annab selge eelise vaenlasele. Ehk et tegelikult peaksid valitsused korraldama kriisijuhtimiskoosolekuid, kus tuleksid sellised kitsaskohad välja.

"Tahan Varssavist usutavat võitlusvõimekust heidutuseks ehk tõelist organisatsiooni, mis suudab võidelda. Seda on vaja heidutuseks. USA toob armeebrigaadi võitlusmeeskonna, mis paigutatakse Balti riikidesse, Poolasse, Bulgaariasse, Rumeeniasse ja ka harjutamiseks Saksamaale. Teiseks, tahan jätkuvat pühendumust vaba liikumisele. Militaarne Schengeni tsoon, mis lubaks kõikide riikide sõjaväekonvoidel liikuda vabamalt NATO riikides, et saaksime kiiremini koguneda ja pakkuda poliitilistele liidritele valikuid ehk midagi muud, kui lihtsalt vasturünnakut," sõnas Frederick Hodges.

Alliansi Balti riikide kaitseplaanis tuleb arvestada kahe naaberriigi Soome ja Rootsiga, eelkõige aga nende abiga. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ei pea probleemseks alliansist väljasolemist, sest sõpru ja liitlasi saab aidata ka liikmelisuseta.

"Euroopa Liidus on solidaarsusdeklaratsioon, mille kohaselt peaksid liikmesriigid üksteist aitama. Oleme Prantsusmaa palvele vastu tulnud, kui nad palusid abi Lissaboni leppe 46.7 punkti alusel ja oleme abi andnud," lausus Rootsi kaitseminister.