Ukraina töölised teevad 8-tunniseid tööpäevi. Töö on iseenesest suhteliselt lihtne, põllu sisse on tehtud valmis augud, kuhu on vaja sisse asetada maasikataim ja siis muld kinni lükata ning taim ära fikseerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Töö käigus väsib selg veidi ära ning sõrmed jäävad mulla kompimisest valusaks, kuid ukrainlastele meeldib see töö väga.

Istanduse juht Valdis Kaskema võttis esimesed ukrainlased tööle kolm aastat tagasi tuttavate kaudu, kuna Eestis pole vajalikku hulka hooajalist tööjõudu kevadeti saada. Esimesel aastal tuli neid 7, järgmisel 20 ning tänavu juba 50.

"Me oleme siin nagu kodus. Tuleme - me tuleme koju. Läheme Ukrainasse - läheme samuti koju," kirjeldas tööline Jelena.

Maasikapõllul töötab nii juuksureid, õpetajaid kui ka näiteks massööre. Mõned neist on Eestis juba kolmandat suve järjest. Siia tulevad nad kodus valitseva keerulise poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu.

"Meil Ukrainas palgad ja hinnad ei vasta üksteisele. Hinnad on Euroopa omad, palk on Ukraina oma," tõdes Jelena.

"Meile meeldib siin. Hea suhtumine, eestlased on väga heatahtlik rahvas. Suhtuvad meisse hästi, sellepärast töötame siin," põhjendas tööline Juri.

Ukrainlased elavad istanduse kämpingutes, kus nad veedavad ka oma vaba aega pärast kaheksatunnist tööpäeva.

"Tegeleme spordiga. Iga päev on meil saun, poeskäimised, siin on ilus loodus, on, kus jalutada, on park. Ei igavle," kiitis Juri.

Eestis töötamise teeb kergemaks see, et ukrainlased saavad nii omavahel kui ka kohalikega vene keeles suhelda. Mõned õpivad aga veidi eesti keeltki.

"Tere! Aitäh! Palun! Tere hommikust! Maasikas - kohustuslik," demonstreeris Olga oma eesti keele oskust.

Osadel maasikakorjajatel ei olegi kodumaal püsivat tööd. Teised võtavad end aga Ukrainas paariks kuuks töölt vabaks ning tulevad siia.

"Põhimõtteliselt neil tasub isegi üheks kuuks tulla. See, mis nad siin teenivad ühe kuuga, on juba Ukrainas poole aasta palk või rohkemgi, kuidas kellelegi," selgitas Kindel Käsi OÜ juht Valdis Kaskema.

Võõrtööliste palkamise muudab ettevõtte jaoks aga keeruliseks seadus, mille järgi tuleb väljaspoolt Euroopa Liitu tulevatele töötajatele maksta koefitsiendiga palka. See tähendab, et kui Eesti eelmise aasta keskmine brutopalk oli umbes 1100 eurot kuus, siis Ukraina töölistele tuleb maksta peaaegu 1400 eurot kuus.

"Siis see maasika hind tuleb suurusjärk juba euro kallim kui Poola maasikas. Miks luua sellist olukorda. Siis peaks olema kehtestatud ka Eesti maasikale miinimumhind viis eurot ja siis seda peaks kontrollima, et keegi odavamalt ei müü. See ei ole ju normaalne," põrutas Kaskema.

Sel aastal võttis maasikaistandus ukrainlased tööle Eesti viisadega, lootuses, et seadust muudetakse. Kaskema sõnul pärsib see aga sektori arengut.

"Kui seda seadust tõesti ei muudeta, siis ongi järgmisel aastal niimoodi, et ega keegi enam otseviisaga ei tule. Üritatakse igalt poolt, kas siis läbi Poola firma või Leedu firma või kus iganes keegi midagi välja mõtleb, üritatakse tuua ja siis jäävad üldse Eesti riigil maksud saamata," ennustas Kaskema.

Ukrainlased ütlesid, et kuigi nad sooviksid ehk oma elu Eestiga siduda, siis lühiajalise töötamise viisaga tohivad nad siin olla vaid kuni kuus kuud. Pikaajalise töö viisa protseduurid on aga liiga keerulised.