Hundimägi rääkis Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et riigil puudub ülevaade, kus umbes 10 000 Eestis olevat kvoodivälist töötajat töötavad ja mida siin teevad. Pooled neist on tulnud täiesti illegaalselt ja teine pool renditööjõu skeemidega teistest Euroopa riikidest, mis tähendab, et ka maksud lähevad teistesse riikidesse.

"Isamaa saab vastu rindu taguda ja öelda, et meie hoiame tööturu kontrolli all, ei lase sisse. Tegelik olukord on vastupidine ja siit hakkavad probleemid pihta. Kui me ütleksime, et meil on tööjõudu vaja, oleksime liberaalsemad, siis oleks meil ka endal võimalik paremini jälgida, mismoodi seda tööjõudu siin kasutatakse ehk me teeniksime paremini maksutulu," sõnas ta.

"Need inimesed on nii või teisiti siin olemas. Ärme pane pead liiva alla, tegeleme probleemiga," lisas Hundimägi, kelle hinnangul algab probleem sellest, et kui midagi üle reguleerida, on inimesi ja ettevõtteid, kes leiavad augud, kust läbi tulla ja tulu teenida.

"Meie eesmärk võiks olla, et neid halle tsoone oleks võimalikult vähe," lausus ajakirjanik.

Saatejuht Mirko Ojakivi ütles, et mündi teine pool on suhtumine tööjõusse. Ta meenutas, et selle asemel, et probleemiga tegelda, rääkisid ettevõtjad Eesti Päevalehele seda teemat käsitlevas loos, et ukrainlased ei väärigi seda palka, mida seadus neile käsib maksta, ning et riik peaks palgatingimusi lõdvendama.

"Praegu on ehituses tippajad. Kümned Eestis tegutsevad arendajad tõstavad iganädalaselt ruutmeetrihindu, viidates ehitushindade kallinemisele, aga nagu EPL-ist selgub, on tegelikkus veidi teine. Neid maju ehitatakse niimoodi, et Eestisse tuuakse võõrtöölised, neile makstakse vähem kui Eesti töötajatele, tihti jäetakse palk maksmata, aga hinda tõstetakse ikkagi," tõi ta välja.

Ojakivi märkis, et kui ehitussektoris on alltöövõtjatena tegutsemas mingi hulk jõmme, kelle unistus on osta igal aastal uus maastikuauto ja käia kaks korda aastas soojamaareisil, siis ongi keeruline hakata seda probleemi poliitiliselt lahendama.