Hundimägi: poliitikud on välistööjõu piiramisega endale jalga tulistanud ({{commentsTotal}})

Ehitus.
Ehitus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Olles väga jäigad Eestisse lubatava välistööjõu kvoodi suhtes on poliitikud endale jalga tulistanud, sest nüüd on meil 10 000 kvoodivälist töötajat, kellest riigil pole ülevaadet ja kelle pealt ei laeku ka makse, ütles Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi.

Hundimägi rääkis Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et riigil puudub ülevaade, kus umbes 10 000 Eestis olevat kvoodivälist töötajat töötavad ja mida siin teevad. Pooled neist on tulnud täiesti illegaalselt ja teine pool renditööjõu skeemidega teistest Euroopa riikidest, mis tähendab, et ka maksud lähevad teistesse riikidesse.

"Isamaa saab vastu rindu taguda ja öelda, et meie hoiame tööturu kontrolli all, ei lase sisse. Tegelik olukord on vastupidine ja siit hakkavad probleemid pihta. Kui me ütleksime, et meil on tööjõudu vaja, oleksime liberaalsemad, siis oleks meil ka endal võimalik paremini jälgida, mismoodi seda tööjõudu siin kasutatakse ehk me teeniksime paremini maksutulu," sõnas ta.

"Need inimesed on nii või teisiti siin olemas. Ärme pane pead liiva alla, tegeleme probleemiga," lisas Hundimägi, kelle hinnangul algab probleem sellest, et kui midagi üle reguleerida, on inimesi ja ettevõtteid, kes leiavad augud, kust läbi tulla ja tulu teenida.

"Meie eesmärk võiks olla, et neid halle tsoone oleks võimalikult vähe," lausus ajakirjanik.

Saatejuht Mirko Ojakivi ütles, et mündi teine pool on suhtumine tööjõusse. Ta meenutas, et selle asemel, et probleemiga tegelda, rääkisid ettevõtjad Eesti Päevalehele seda teemat käsitlevas loos, et ukrainlased ei väärigi seda palka, mida seadus neile käsib maksta, ning et riik peaks palgatingimusi lõdvendama.

"Praegu on ehituses tippajad. Kümned Eestis tegutsevad arendajad tõstavad iganädalaselt ruutmeetrihindu, viidates ehitushindade kallinemisele, aga nagu EPL-ist selgub, on tegelikkus veidi teine. Neid maju ehitatakse niimoodi, et Eestisse tuuakse võõrtöölised, neile makstakse vähem kui Eesti töötajatele, tihti jäetakse palk maksmata, aga hinda tõstetakse ikkagi," tõi ta välja.

Ojakivi märkis, et kui ehitussektoris on alltöövõtjatena tegutsemas mingi hulk jõmme, kelle unistus on osta igal aastal uus maastikuauto ja käia kaks korda aastas soojamaareisil, siis ongi keeruline hakata seda probleemi poliitiliselt lahendama.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: