Kaitseminister Hultqvist tõstis esile, et pärast Vene lennukite ründeharjutusi 2013. aastal suurendas valitsus raha riigikaitsele. Aastani 2020 on valitsus lubanud 10 miljardit krooni ehk ligikaudu 1 miljard eurot, millega ostetakse kaks uut allveelaeva, Saabi uue põlvkonna hävitajaid Gripen, õhukaitsesüsteem ning korraldatakse tihedamalt õppusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suurim puudujääk on isikkoosseisus, meil on puudu veerand vajaminevast kaitseväest. Teiseks, õhukaitse. See on suur puudujääk meie organisatsoonis, kuigi meil on väga hea õhuvägi, tuleb baase ka kaitsta," selgitas Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, erukindralmajor Karlis Neretnieks.

Homme esitleb Rootsi uue põlvkonna Jas Gripeni hävitajat, mida on riigil kavas osta. Uut moderniseerimislainet silmas pidades on esil ikka küsimus alliansi liikmelisusest.

Ka viimase Soome välisministeeriumi tellitud raporti järgi oleks parim, kui võimaliku liitumisotsuse teeksid Rootsi ja Soome koos.

Kaitseminister ei pea aga alliansi küsimust kõige tähtsamaks. "Kõige tähtsam praegu on luua Euroopa siinsesse piirkonda stabiilsus. Tähtis on teha asju süvendatud koostöös ning kõrgema sõjalise võimekusega. See on meie jaoks tähtsam, kui pidada Rootsis debatti NATO liikmesuse üle."

Erukindralmajor Neretnieks tõstis aga sarnaselt Soome presidendi Sauli Niinistöga esile küsimuse, miks ei räägita NATO valmisolekut abistada oma lähedasi partnereid.

"See on NATO huvides kaitsta Rootsit, sest on väga raske kaitsta Balti riike ilma Rootsi õhuruumi ja merealata. Kui NATO tahab suurelt panustada Balti riikides, siis NATO peab kaaluma, kuidas Rootsit aidata või toetada," sõnas erukindralmajor.

Selleks, et NATO saaks Rootsi territooriumi kasutada oma vägede jaoks, on vaja võõrustajamaa lepet. Rootsi allkirjastas leppe NATO Walesi tippkohtumisel 2 aastat tagasi koos Soomega, kes on selle ka heaks kiitnud.

Rootsis tahavad aga nii Vasakpartei kui ka Rootsi Demokraadid uurida parlamendi põhiseaduskomisjonis, kas lepe mõjutab põhiseaduses määratletud vabadusi. Seega võib heakskiitmise protsess venida kuni aastani.