Rootsi kavatseb lähiaastatel panustada riigikaitsesse miljardeid kroone ({{commentsTotal}})

Rootsi valitsus kavatseb järgneva nelja aastaga panustada riigikaitsesse 10 miljardit Rootsi krooni ehk umbes miljard eurot. Kaitseminister Peter Hultqvisti hinnangul on tähtis suurendada Läänemere julgeolekut, kuid see ei tähenda Rootsi automaatset liitumist NATO-ga.

Kaitseminister Hultqvist tõstis esile, et pärast Vene lennukite ründeharjutusi 2013. aastal suurendas valitsus raha riigikaitsele. Aastani 2020 on valitsus lubanud 10 miljardit krooni ehk ligikaudu 1 miljard eurot, millega ostetakse kaks uut allveelaeva, Saabi uue põlvkonna hävitajaid Gripen, õhukaitsesüsteem ning korraldatakse tihedamalt õppusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suurim puudujääk on isikkoosseisus, meil on puudu veerand vajaminevast kaitseväest. Teiseks, õhukaitse. See on suur puudujääk meie organisatsoonis, kuigi meil on väga hea õhuvägi, tuleb baase ka kaitsta," selgitas Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, erukindralmajor Karlis Neretnieks.

Homme esitleb Rootsi uue põlvkonna Jas Gripeni hävitajat, mida on riigil kavas osta. Uut moderniseerimislainet silmas pidades on esil ikka küsimus alliansi liikmelisusest.

Ka viimase Soome välisministeeriumi tellitud raporti järgi oleks parim, kui võimaliku liitumisotsuse teeksid Rootsi ja Soome koos.

Kaitseminister ei pea aga alliansi küsimust kõige tähtsamaks. "Kõige tähtsam praegu on luua Euroopa siinsesse piirkonda stabiilsus. Tähtis on teha asju süvendatud koostöös ning kõrgema sõjalise võimekusega. See on meie jaoks tähtsam, kui pidada Rootsis debatti NATO liikmesuse üle."

Erukindralmajor Neretnieks tõstis aga sarnaselt Soome presidendi Sauli Niinistöga esile küsimuse, miks ei räägita NATO valmisolekut abistada oma lähedasi partnereid.

"See on NATO huvides kaitsta Rootsit, sest on väga raske kaitsta Balti riike ilma Rootsi õhuruumi ja merealata. Kui NATO tahab suurelt panustada Balti riikides, siis NATO peab kaaluma, kuidas Rootsit aidata või toetada," sõnas erukindralmajor.

Selleks, et NATO saaks Rootsi territooriumi kasutada oma vägede jaoks, on vaja võõrustajamaa lepet. Rootsi allkirjastas leppe NATO Walesi tippkohtumisel 2 aastat tagasi koos Soomega, kes on selle ka heaks kiitnud.

Rootsis tahavad aga nii Vasakpartei kui ka Rootsi Demokraadid uurida parlamendi põhiseaduskomisjonis, kas lepe mõjutab põhiseaduses määratletud vabadusi. Seega võib heakskiitmise protsess venida kuni aastani.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: