PRIA kontrolliosakonna juht: Lemberi kahtlustuse laadsed petuskeemid on laialt levinud
Eurotoetuste saamisel omafinantseeringu näilik tasumine on üsna laialt levinud probleem, tunnistas PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Sell.
Seoses Tartu abilinnapeale Kajar Lemberile esitatud kahtlustega osaluses eurotoetuste väljapetmisel arutleti Vikerraadio saates "Uudis+", milliseid skeeme toetuste taotlemiseks kasutatakse.
Kristi Sell ütles, et tegu on levinud probleemiga. "Kui ettevõtja teeb investeeringu, siis laias laastus pool sellest hüvitavad fondid ja teise poole tasub ettevõtja ise. On olemas ettevõtjad, kes üritavad vältida omafinantseeringu tasumist. See tähendab, et kui nad peavad investeerima 100 000 eurot ja ideaaljuhul - normaalsel juhul - peaksid sellest 50 000 leidma ise omafinantseeringuks kas laenurahana pangast või omavahenditest, siis investeeringutoetus oleks neile 50 000. Juhul kui nad soovivad omafinantseeringu tasumist vältida, näitavad nad hinda kunstlikult kõrgemana," rääkis ta.
Sellisel juhul näitavad petturid Selli sõnul, nagu maksaks investeering näiteks 200 000 eurot, PRIA maksab sellest kinni 100 000 ning taotleja saabki kogu investeeringu PRIA rahaga tehtud ja väldib omafinantseeringut.
"Selleks, et skeemi üldse teha, peavad tal olema kokkulepped hinnapakkujaga, kes tõenäoliselt hilisemas faasis kannab talle enammakstud summa tagasi ja taotleja on edukalt skeemi lõpetanud," selgitas kontrollosakonna juhataja ja lisas, et enamasti kaasneb sellise skeemitamisega ka käibemaksupettus, sest kõrgemaks valetatud hinnaga tekib võimalus riigilt enammakstud käibemaks tagasi küsida.
Samas on PRIA-l tema sõnul päris head IT-süsteemid, mis teevad automaatselt riskikontrolle, ning teine osa pettusi tuleb välja menetlejate analüüsi või hilisema väljamakseanalüüsi käigus. "PRIA on edasi arenenud viimastel aastatel, leiame päris hästi need tunnused," kinnitas ta.
Selli sõnul näevad nad oma töös aina sagedamini selliseid juriidilisi nõustajaid, masinamüüjaid ja ehitusettevõtteid, kes pakuvad põllumeestele valmisteenust, manipuleerides andmetega nii, et kindlasti toetus saada. Paraku jääb kogu vastutus taotlejale ning see võib halvemal juhul lõppeda kriminaalasjaga.
PRIA esindaja pidas vajalikuks rõhutada, et enamik põllumehi teeb Eestis siiski toetusrahadega häid asju ära ning pettusi paneb toime väike ring isikuid.
Toimetaja: Karin Koppel