Prokuratuur saatis Kajar Lemberi kohtu ette
Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas endisele Tartu abilinnapeale Kajar Lemberile, ehitusettevõtja Jaago Roosmannile ja veel kuuele inimesele ning kaheksale äriühingule süüdistused soodustuskelmuses. Lemberit süüdistatakse lisaks toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises ning üht inimest altkäemaksu andmises.
Süüdistuse kohaselt taotlesid süüdistatavad aastatel 2006-2015 koos Roosmanniga pettuse teel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetusi, et soodustada erinevate inimeste ja äriühingute majandustegevust või saada võimalus toetust mitte-eesmärgipäraselt kasutada. Kokku saadi PRIA-lt ja EAS-lt põhjendamatult toetust 36 korral kümne objekti jaoks rohkem kui 1,8 miljonit eurot.
Lember soovis süüdistuse järgi ühel Tartu linna kinnistul Roosi tänaval arendada isiklikku äriprojekti ja oli 2016. aastal abilinnapeana seotud selle kinnistu arendamisega seotud otsuste vastuvõtmisega. Kuna isikliku ja majandusliku huvi tõttu oleks ta pidanud end kinnistu otsustamisprotsessidest taandama, pani ta toime toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses. Lisaks lubas ta süüdistuse kohaselt tagada Tartu kesklinnas ühe trepi renoveerimise rahastuse linna eelarvest ja nõustus ning asus kasutama temale vastutasuks pakutud altkäemaksuna käsitletavat hüve.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul on avalikkus pööranud palju tähelepanu Lemberi võimalikele korruptsioonikuritegudele, kuid süüdistusest moodustavad valdava osa just majanduskuriteod.
"Iga soodustuskelmuse episoodiga peale ühe oli seotud ehitusettevõtja Jaago Roosmann. EAS-i ja PRIA eksitusse viimiseks mõtlesid süüdistatavad välja erinevaid skeeme, kuid eesmärk oli neil sama – näidata objektide hinda piisavalt kõrgena, et omaosalust ei peaks maksma. Mõnel juhul kasutati saadud toetust mitte-eesmärgipäraselt," ütles Gross.
Soodustuskelmustega tekitati prokuröri sõnul riigile kahju üle 1,8 miljoni euro.
"Süüdistatavad said pettuse teel eelise äriühingute ees, mis PRIA ja EAS-i toetusi arenemiseks päriselt vajavad ja selle nimel ausalt tööd teevad. Seega kui ka kohus prokuratuuri hinnanguga nõus on, tekitasid süüdistatavad soodustuskelmustega kahju lisaks riigile ka ärisektorile tervikuna," ütles prokurör.
Gross märkis, et töötades niivõrd kõrgel ametikohal nagu Tartu abilinnapea, peab inimene veenduma, et tema tegevused on motiveeritud avalikkuse huvidest, mitte isiklikest ärihuvidest.
"Kajar Lemberil oli prokuratuuri hinnangul abilinnapeana huvi isikliku äriprojekti arendamiseks ja ta kuritarvitas selleks temale usaldatud avalikku võimu ega taandanud ennast protsessidest õigeaegselt. Süüdistuse järgi pani ta korruptsioonikuriteod toime enne 2016. aasta juunit, mil ta ametist tagasi soovis astuda," lisas Gross.
Kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks on prokuratuuri taotlusel süüdistatavatelt arestitud kümme kinnistut ja muud vara ligi 1,5 miljoni euro ulatuses.
Kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
Lember: minu süda on puhas
Kajar Lember ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei ole prokuratuuril vaatamata uurimisele praeguseks alles jäänud midagi sisulist korruptsioonikuritegudest, millest kõik justkui alguse sai.
"Minule esitatud süüdistusse on alles jäänud üks altkäemaksu episood – selle järgi sain ma väidetavalt altkäemaksu üheksaeurose juuksurilõikuse näol peresõbrast juuksuri juures ühel jõulueelsel külastusel. Alles on jäänud ka üks väidetav toimingupiirangu rikkumise episood, kus ma linnavalitsuse liikmena olin poolthääle andnud Raadi piirkonna korrastamisele, millega olevat seotud minu isiklikud huvid. Süüdistuse järgi jääb mulje, et Eesti Rahva Muuseumi rajamine ja kogu Raadi piirkonna arendamine oli tegelikult ainult minu isiklikes huvides," kommenteeris Lember.
Ta kinnitas, et abilinnapeana tegutses ta üksnes Tartu ja tartlaste hüvesid silmas pidades. "Minu süda on puhas. Kõigis linnaga seotud küsimustes püüdsin olla nii avatud kui võimalik ja süüdistuses toodut on mul ikka väga raske mõista," märkis ta.
Maapiirkondade ettevõtlustoetusi puudutava süüdistuse kohta ütles Lember, et arendatud projektid on sihipärases kasutuses ja nende rajamiseks tehtud kulud realistlikud.
Lemberi hinnangul on tema suhtes teostatud ebaproportsionaalselt suurt jälitustegevust. "Aastaid telefonisuhtluse jälgimist, pealtkuulamisi ja ligi üheksa kuud varjatud jälitamist. Kriminaaltoimik koosneb 76 köitest, kus on kokku enam kui 20 000 lehekülge. Minu kohta on 57 000 ühikut materjale jälgimistest ja jälitamistest – pilte ja salvestusi kohtumistest sõpradega, erakonnakaaslastega, kolleegidega ja äripartneritega. Läbi on analüüsitud kõik minu telefonikõnede lindistused, sõnumid ja meilivahetus. Protsessi raames üle kuulatud väidetavalt ligi 100 inimest. Juba enne igasuguste jälitustegevuste lubade väljastamist on aastaid kaardistatud minu suhtlusvõrgustikku ja liikumist. Selle aja jooksul olen suhelnud sadade inimestega, kelle eraelu puutumatust on sellise tegevusega selgelt häiritud – seda kõike justkui lootuses, et äkki ma ikka panen toime mõne korruptiivse teo," selgitas Lember.
"Arvan, et selle kaasuse uurimisele on kulutatud sadu tuhandeid eurosid ja mis ilmselgelt ei ole adekvaatne. Ajakirjandus võiks uurida politsei ja prokuratuuri motivatsiooni ning seda, kes vastutab selle erakordselt ebaproportsionaalse põhiõiguste riive ning riigi ressursi raiskamise eest," lisas ta.
Lemberi hinnangul ei lisandunud jälitustegevuse ja tunnistajate ülekuulamise tulemusel esialgsesse kahtlustusse sisuliselt ühtegi reaalset tõendit. "Õnneks on jälitustegevuse tulemusel mitmed esialgses kahtlustuses olnud kuriteoepisoodid kadunud, sest saadi aru nende absurdsusest."
Samuti väitis Lember, et protsessi kestel on venitatud talle jälitusmaterjalide tutvustamisega ja kui materjale on tutvustatud, siis vaid osaliselt. "Pärast pikki vaidlusi olin oma seadusest tuleneva õiguse tagamiseks sunnitud pöörduma kohtu poole, et saaksin tutvuda dokumentidega, mille alusel mind kahtlustatakse. Jälitustegevuse õiguspärasusele annab hinnangut kohus," lisas ta.
Tema sõnul on tema vastu esitatud kahtlustused pealiskaudsed ja süüdistused tõsiseltvõetavate tõenditeta. "Seda saadab ülbus ja arrogants. Olgu selleks siis püüd tunnistajatele suhteliselt jõhkralt sõnu suhu panna või ka jälitustoimingutega seonduv varjamine."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi