Paremtsentristliku Mõõduka Koalitsioonipartei endine juht avaldas sellist arvamust Gotlandi saarel toimuval Almedaleni arvamusfestivalil, vahendas The Local.

"Venemaa on oma arengus sisenemas üha ebakindlamasse faasi ning seda saadavad üha autoritaarsemad tendentsid ja suurenev ebakindlus majanduse ja poliitilise juhtkonna tuleviku suhtes," rääkis Bildt ajalehele Dagens Industri.

Varem oli sotsiaaldemokraadist kaitseminister Peter Hultqvist andnud samal üritusel ülevaate sellest, kuidas Rootsi on süvendamas kaitsekoostööd Soome, Taani, Poola, Balti riikide, Suurbritannia ja USA-ga. "Me teeme seda väga avatult ja läbipaistval moel. Seetõttu ma arvan, et me võtame vastutuse ka olukorra stabiliseerimise eest," selgitas Hultqvist.

Mai lõpus aga ratifitseeris Rootsi parlament NATO võõrustamisleppe (HNSA), milles on sätestatud tingimused NATO
tegutsemiseks Rootsi territooriumil. Näiteks annab HNSA NATO-le võimaluse transportida sõjatehnikat läbi või üle Rootsi territooriumi, kuid seda saab teha ainult Stockholmi vastava kutse korral.

Bildti arvates aga peaks Rootsi tegema NATO liikmesriikidega veel rohkem koostööd.

"Varem tegi Rootsi Norraga väga laialdast koostööd, kuid see on vähenenud ning see pole hea," rääkis ta ja rõhutas, et Norra on kõige tugevam tegur Balti-Skandinaavia regioonis, sest Oslol on väidetavalt kõige tugevam side Washingtoniga.

"Me oleme praegu olukorras, kus käib debatt, millega sotsiaaldemokraadid hakkama ei saa. Kuid kümne aasta jooksul on väga tõenäoline, et Rootsist ja Soomest saavad [NATO] liikmed," prognoosis Bildt.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel.