Bildt: Rootsist saab NATO liige vähem kui 10 aastaga ({{commentsTotal}})

Rootsi endine peaminister (ja endine välisminister) Carl Bildt.
Rootsi endine peaminister (ja endine välisminister) Carl Bildt. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Endine peaminister Carl Bildt usub, et Rootsist saab NATO liige vähem kui 10 aastaga.

Paremtsentristliku Mõõduka Koalitsioonipartei endine juht avaldas sellist arvamust Gotlandi saarel toimuval Almedaleni arvamusfestivalil, vahendas The Local.

"Venemaa on oma arengus sisenemas üha ebakindlamasse faasi ning seda saadavad üha autoritaarsemad tendentsid ja suurenev ebakindlus majanduse ja poliitilise juhtkonna tuleviku suhtes," rääkis Bildt ajalehele Dagens Industri.

Varem oli sotsiaaldemokraadist kaitseminister Peter Hultqvist andnud samal üritusel ülevaate sellest, kuidas Rootsi on süvendamas kaitsekoostööd Soome, Taani, Poola, Balti riikide, Suurbritannia ja USA-ga. "Me teeme seda väga avatult ja läbipaistval moel. Seetõttu ma arvan, et me võtame vastutuse ka olukorra stabiliseerimise eest," selgitas Hultqvist.

Mai lõpus aga ratifitseeris Rootsi parlament NATO võõrustamisleppe (HNSA), milles on sätestatud tingimused NATO
tegutsemiseks Rootsi territooriumil. Näiteks annab HNSA NATO-le võimaluse transportida sõjatehnikat läbi või üle Rootsi territooriumi, kuid seda saab teha ainult Stockholmi vastava kutse korral.

Bildti arvates aga peaks Rootsi tegema NATO liikmesriikidega veel rohkem koostööd.

"Varem tegi Rootsi Norraga väga laialdast koostööd, kuid see on vähenenud ning see pole hea," rääkis ta ja rõhutas, et Norra on kõige tugevam tegur Balti-Skandinaavia regioonis, sest Oslol on väidetavalt kõige tugevam side Washingtoniga.

"Me oleme praegu olukorras, kus käib debatt, millega sotsiaaldemokraadid hakkama ei saa. Kuid kümne aasta jooksul on väga tõenäoline, et Rootsist ja Soomest saavad [NATO] liikmed," prognoosis Bildt.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: