Rootsi peamise opositsioonipartei juht astus tagasi
Rootsi peamise opositsioonierakonna, paremtsentristliku Mõõduka Koalitsioonipartei juht Anna Kinberg Batra astus ametist tagasi.
"Mul ei ole eeldusi täita seda ülesannet edukalt," nentis ta reede hommikul toimunud pressikonverentsil. Kinberg Batra tagasiastumist on erakonnas nõutud juba pikemat aega, vahendasid Yle ja The Local.
Poliitiku sõnul tegi ta otsuse tagasi astuda neljapäeva õhtul. Ta tunnistas Aftonbladetile, et ta ei saanud enam poliitikat ellu viia, sest talle oli esitatud juba mitmeid tagasiastumisnõudmisi.
Kinberg Batra ei soovinud veel vastata küsimusele, keda ta soovib näha oma järeltulijana. Küll aga rõhutas ta, et sellel inimesel peab olema kogu erakonna toetus.
Erakonna juhatus kogunes küsimust arutama juba reede ennelõunal. Järgmised parlamendivalimised toimuvad Rootsis 2018. aasta septembris.
47-aastast naispoliitikut on viimastel kuudel süüdistatud selles, et erakonna toetus on vähenenud ja teinud seda veel ajal, mil valitsust juhtivaid sotsiaaldemokraate on tabanud skandaalid. Kinberg Batra vastu on teravalt sõna võtnud mitmed mõjukad parteikaaslased, sealhulgas 11 erakonna piirkondlikku juhti.
Üks Kinberg Batra väidetavatest vigadest on meedia hinnangul olnud see, et käesoleva aasta jaanuaris teatas ta ootamatult, et on vajadusel valmis pidama koalitsioonikõnelusi ka paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatidega. Ilmselt oli tema sooviks selle avaldusega sotsiaaldemokraatide valitsust survestada, kuid paraku kannatas selle sammu tõttu eelkõige ta ise - tema erakonna toetus hakkas kahanema ning üha rohkem küsimusi esitati ka partei sees.
Kuigi Kinberg Batrat peeti omal ajal võimalikuks Rootsi ajaloo esimeseks naissoost peaministriks, muutis tema ülesande raskemaks see, et tema eelkäija parteijuhi kohal, eelmine peaminister Fredrik Reinfeldt oli väga populaarne - isegi 2014. aasta valimiskaotusest hoolimata, lahkus ta valitsusjuhi kohalt kõrget reitingut omades.
Käesoleval nädalal avaldatud arvamusküsitlusest selgus näiteks, et Kinberg Batrat soovis järgmise peaministrina näha vaid kuus protsenti valijatest. Praeguse sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni jätkamist soovis omakorda 24 protsenti valijatest.
Toimetaja: Laur Viirand