Rootsi majapidamised saavad sõja ajal tegutsemist õpetavad infobrošüürid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rootsi sõdurid Gotlandi saarel, Visby lähistel.
Rootsi sõdurid Gotlandi saarel, Visby lähistel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rootsi valmistab ette riigikaitset puudutavat sammu, mida pole riigis nähtud pärast külma sõja perioodi. Nimelt on kavas saata Rootsi umbes 4,7 miljonile majapidamisele infobrošüür, mis puudutab tsiviilkaitse põhimõtteid ehk annab vastuse küsimusele, mida peaks Rootsi kodanik teadma ja tegema sõjalise konflikti või tõsise kriisi ajal.

Infomaterjalid selgitavad kodanikele, kuidas tsiivilelanikud saavad aidata kaasa "totaalsele riigikaitsele" ning kuidas varuda vett, toitu ja kütet. Samuti selgitatakse lahti sellised teemad nagu küberrünnakud, terrorism ja kliimamuutusest tingitud ohud, vahendas ajaleht Financial Times.

"Kogu ühiskond, mitte ainult kaitsevägi, peab olema konfliktiks ette valmistatud. Me pole kasutanud väljendeid nagu "totaalne riigikaitse" ja "kõrgendatud häireolukord" 25-30 aastat. Seega kodanike teadmised on väga puudulikud," selgitas projekti eest vastutav ametnik Christina Andersson.

Infobrošüür, mille tööpealkirjaks on "Kui saabub kriis või sõda", avaldatakse käesoleva aasta mais. Viimati edastati selline brošüür Rootsi majapidamistele 1961. aastal. Hilisemad materjalid olid mõeldud juba ametkondlikuks kasutamiseks.

Külma sõja lõpule reageeris Rootsi suurte riigikaitseliste kärbetega. Kuid pärast Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal ning mitmeid Rootsi õhu- ja merepiiri rikkumisi, on Stockholm oma hoiakut kardinaalselt muutnud.

Alates 2014. aastast on Rootsi suurendanud kaitse-eelarvet, taastanud ajateenistuse ning viis alalised väeüksused tagasi strateegiliselt olulisele Gotlandi saarele. Eelmisel aastal toimus Rootsis ka viimase 23 aasta kõige ulatuslikum kaitseväeõppus, millest võttis osa liitlasi, sealhulgas NATO-sse kuuluvatest riikidest.

Teade uue infobrošüüri koostamisest saabus ajal, kui Rootsis räägitakse üha rohkem riigikaitsest, Vene-ohust ja sellest, kas riik peaks lõpuks ühinema NATO-ga. teisipäeval lõppes ka Säleni julgeolekukonverents, kus kõik need teemad teravalt esil olid.

Rootsi riigikaitse arengukava koostav töörühm avaldas detsembris raporti, mille kohaselt ei saa enam välistada võimalust, et Rootsit tabab sõjaline agressioon. Töörühm on teinud ka ettepaneku, mille kohaselt peaks Rootsi kriisiolukorras ilma välise abita vähemalt kolm kuud hakkama saama.

Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse mitu ministrit aga rõhutasid käesoleval nädalal, et rünnak Rootsi vastu on siiski ebatõenäoline. Need avaldused tõid omakorda kaasa kriitikat riigikaitseekspertide ringkondades, sest erinevat sõnumid võivat tekitada avalikkuses segadust.

"See, mis oli mõeldamatu viis aastat tagasi, ei ole enam mõeldamatu. isegi siis, kui see on ebatõenäoline. See tähendab väga erinevat poliitilist mõju," selgitas Rootsi rahvusvaheliste suhete instituudi Venemaa programmi juht Martin Kragh.

Parlamendivalimised toimuvad Rootsis 2018. aasta 9. septembril ning viimaste arvamusküsitluste kohaselt on paremtsentristidel hea võimalus järgmine valitsus moodustada. Neli paremtsentristlikku erakonda on jõudnud esimest korda ajaloos ühisele seisukohale, et Rootsi peaks taotlema NATO-liikmesust.

Praegust valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt seisukohal, et Rootsi peaks jääma sõjalistest liitudest väljaspool asuvaks riigiks. Samal ajal on ka sotsiaaldemokraadid - nii peaminister Stefan Löfveni ja eelkõige kaitseminister Peter Hultqvist isikus - teinud lisaks kaitsekulude tõstmisele ka enneolematuid avalikke samme sõjalise koostöö vallas - allkirjastatud on koostöölepe, mis lubab NATO-l teatavas olukorras Rootsi territooriumi kasutada, ning tihendatud on ka kahepoolset kaitsekoostööd USA, Suurbritannia ja Balti riikidega. Sidemeid ammuse partneri Soomega on samuti tugevdatud.

Kraghi sõnul on üheks probleemiks see, kui debatt riigikaitse vallas muutub väga polariseerituks. "Kui oled NATO vastu, siis sind nähakse justkui Venemaa suhtes leebena. See on ohtlik lähtekoht. Venemaa asjus on vaja strateegilist vaatenurka."

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: