Raport: Rootsi peab suutma end iseseisvalt kaitsta vähemalt kolm kuud ({{commentsTotal}})

Rootsi sõdurid Gotlandi saarel, Visby lähistel.
Rootsi sõdurid Gotlandi saarel, Visby lähistel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rootsi riigikaitse arengukava koostava töörühma hinnangul ei saa välistada võimalust, et riiki tabab sõjaline agressioon. Töörühm on teinud ka ettepaneku, mille kohaselt peaks Rootsi kriisiolukorras ilma välise abita vähemalt kolm kuud hakkama saama.

Töörühma raporti kohaselt ei saa välistada olukordi, kus Rootsi vastu kasutatakse sõjalisi meetmeid või ähvardatakse nende kasutamisega. Samuti tõmmatakse Rootsi tõenäoliselt sündmuste keerisesse, kui lähinaabruses puhkeb tõsine julgeolekukriis, vahendas Yle.

Töörühma oluliseks aruteluteemaks on ka see, kuidas Rootsi sõjaolukorras hakkama saab. Kriisisituatsioonis, näiteks blokaadi ajal, peaksid relvajõud ja tsiviilkaitse olema suutelised tagama Rootsi ühiskondliku toimimise vähemalt kolm kuud, leiab töörühm. Välismaise sõjalise toetuse või tsiviilabi saabumine võib nimelt venida, sest otsustusprotsess nõuab oma aja.

Raportis nenditakse, et kriisi ajal on ka igal kodanikul vastutus ise hakkama saada ja igaüks peaks olema nädal aega võimeline tulema toime ilma ametnike abita. Selle eelduseks on näiteks joogivee ja peamiste toiduainete varumine ning koostöö kodanike vahel.

"Inimestel on toimetuleku puhul suur omavastutus," rõhutas töörühma esimees Björn von Sydow raportit tutvustaval pressikonverentsil.

Raportis on ka kirjas, et Rootsi tuleb appi, kui teist EL-i liikmesriiki või Põhjamaad tabab kriis või seda riiki rünnatakse. Samal ajal ootab ka Rootsi, et talle tullakse sarnases olukorras appi.

Töörühma ülesandeks on koostada Rootsi riigikaitse arengukava aastateks 2021-2025. Kolmapäeval avaldatud raport puudutab tervikliku riigikaitse põhimõtteid, sealhulgas tsiviilkaitset.

Muret teeb Venemaa käitumine

"Julgeolekupoliitilist olukorda iseloomustab ebastabiilsus ja prognoosimatus. Julgeolekupoliitiline olukord on halvenenud Rootsi lähipiirkonnas ja Euroopas," nentis Björn von Sydow.

Tema sõnul on murelikuks tegevateks asjaoludeks näiteks Venemaa sammud Gruusias, Ukrainas ja ka Süürias. Lisaks kasvatab Venemaa pidevalt oma sõjalist võimekust.

"Venemaa on valmis kasutama sõjalist jõudu oma poliitiliste eesmärkide taotlemisel," sõnas Von Sydow.

Kodanike kaitsmine sõjaolukorras nõuab palju ettevalmistusi ja ressursse. Tuleb korrastada tsiviilkaitserajatisi ning olla valmis mõningate piirkondade evakueerimiseks. Samuti tuleb haiglates tugevdada valmisolekut kriisiolukordadeks.

"Sõjas võib üks nädal tuua kaasa kümneid tuhandeid vigastatuid või hukkunuid. Meie haiglatel pole praegu valmisolekut niivõrd suure hulga inimeste aitamiseks" toonitas töörühma esimees.

Samuti tuleb läbi mõelda joogivee, toiduainete, ravimite ja elektriga varustamisega seotud küsimused võimalike kriisiolukordade ajal.

Üldise valmisoleku tõhustamiseks võib esialgse hinnangu kohaselt vaja minna neli miljardit krooni ehk umbes 400 miljonit eurot igal aastal ajaperioodil 2021-2025.

Eesmärk pole hirmutada

"Me teeme plaane sõjaolukordadeks, mida pole Rootsis aastakümneid nähtud. Eesmärgiks pole siiski kedagi hirmutada, vaid ehitada üles valmisolekut," kommenteeris Rootsi peamise opositsioonierakonna, Mõõduka Koalitsioonipartei kaitsepoliitika kõneisik Hans Wallmark.

"Kui kõik need ettepanekud ellu viiakse, võime hakata päriselt rääkima terviklikust riigikaitsest," lisas kristlikke demokraate esindav rahvasaadik Mikael Oscarsson, kes juhtis tähelepanu sellele, et mõnedes ringkondades on siiani raskusi aru saada, miks tuleb sõjaolukordadeks ettevalmistusi teha.

"Paar aastat tagasi oli seisukoht, et tsiviilkaitse peaks toimima viis kuni kümme päeva. Kolm kuud on sellest selgelt erinev hoiak," lausus sotsiaaldemokraat Mikael Jansson.

Ajaleht Dagens Nyheter tuletas omakorda meelde, et alles 2015. aastal peeti parlamendi dokumendis sõjalist rünnakut Rootsi vastu ebatõenäoliseks. Nüüd on seisukohaks, et rünnaku sihtmärgiks sattumist ei saa välistada.

Pärast Ukraina kriisi puhkemist ja nn allveelaevajahti Stockholmi saarestikus on Rootsi valitsus juba astunud erinevaid samme riigikaitse tugevdamiseks - kaitsekulutusi on tõstetud ning Gotlandi saarel taastati kaitseväe kohalolek. Samuti võttis valitsuse vastu otsuse taastada ajateenistus.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: