Prantsuse rahvasaadikud on taas Krimmi poolsaart külastamas, muuhulgas kritiseeriti ka Balti riike ({{commentsTotal}})

{{1469821296000 | amCalendar}}
Prantsuse rahvasaadik Thierry Mariani 28. juulil Moskvas.
Prantsuse rahvasaadik Thierry Mariani 28. juulil Moskvas. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Prantsuse parlamendiliikmete delegatsioon, mida juhib rahvuskogu liige Thierry Mariani, saabus Krimmi, edastas Interfaxi korrespondent reedel.

"Need on samad saadikud ja senaatorid, kes saavutasid Prantsuse parlamendi mõlemas kojas Vene-vastaste sanktsioonide hukkamõistmise, samad inimesed, kes viisid Lääne-Euroopasse tõe Krimmi ja Sevastopoli kohta," ütles BNS-i teatel ajakirjanikele Vene riigiduuma saadik Leonid Slutski, kes delegatsiooni saadab.

Ta juhtis tähelepanu, et pool delegatsioonist tuleb Krimmi juba teist korda, eelmine kord leidis see aset mullu suvel. Delegatsiooni kuulub 11 parlamendiliiget.

"Arvan, et sellest saab sisukas ja tõhus külaskäik," sõnas Slutski.

Mariani ütles omalt poolt ajakirjanikele, et külaskäigu kolme päeva jooksul kavatsetakse arutada rahvusvähemuste ja mõnd juriidilist küsimust.

Delegatsioon suundus sadamast Simferoopoli rajooni Mirne külla, kus endise koonduslaagri koha peal asub asub mälestuskompleks Krasne.

Mariani: Krimmis järgitakse krimmitatarlaste õigusi paremini kui venelaste õigusi Balti riikides

Mariani ütles Interfaxile, et tema hinnangul on Krimmi võimud efektiivselt lahendanud krimmitatarlastega seotud probleeme.

Oma väiteid põhjendas ta Lenta teatel sellega, et ta olevat õnnestunud vestelda kahe krimmitatarlaste kogukonna liikmega ning kes olevat talle rääkinud, et kõik mured, millega nad on võimude poole pöördunud, on võetud ka arutusele.

Rahvasaadik märkis, et Euroopas on "mõningaid inimesi", kes väga tähelepanelikult jälgivad krimmitatarlaste õiguste järgimist.

"Meie võime öelda, et nende õigusi järgitakse Krimmis paremini kui venelaste õigusi Balti riikides. Tõde on selline," lausus Mariani.

Prantsuse paremtsentristid on korduvalt toetanud Moskvaga suhete soojendamist

Prantsusmaa poliitikute seas, seda nii paremtsentristide kui paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde poliitikute seas on laialdaselt levinud seisukohad, mis on vastuolus nii Prantsuse valitsuse kui ka Euroopa Liidu juhtide ametlike seisukohtadega Ukraina kriisi küsimustes.

Thierry Mariani on ekspresident Nicolas Sarkozy parteikaaslane, kes pälvis eelmise aasta juulis tähelepanu sellega, et korraldas ja juhtis Prantsuse rahvasaadikute delegatsiooni Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel. Prantsuse valitsus oli varem sellise visiidi tegemist häälekalt kritiseerinud. Tegemist oli esimese korraga pärast okupatsiooni algust, kui poolsaart külastas parlamendidelegatsioon võtmetähtsusega Euroopa Liidu liikmesriigist.

Endine transpordiminister Mariani on juba pikemat aega vägagi Moskvat toetavaid avaldusi teinud, Krimmi "ühendamine" vastavat tema hinnangul lihtsalt ajaloolisele reaalsusele. Aprillis ütles ta parlamendis, et sanktsioonid pole efektiivsed ega vasta ka Prantsusmaa huvidele.

Valitsuse Euroopa asjade aseminister Harlem Desir aga kaitses enne sanktsioonide kehtestamist ning rõhutas, et sanktsioonid on vajalikud juba ainuüksi seepärast, et annavad võimaluse millegi üle läbi rääkida.

Presidendivalimised toimuvad Prantsusmaal 2017. aastal. Kuna praeguse sotsialistist presidendi François Hollande'i reiting on üsna madal ja Rahvusrinde juhi Marine Le Peni tee Élysée paleesse tõkestatakse tõenäoliselt teise vooru strateegilise hääletamise abil, on väga tõenäoline, et valimistel osutub võidukaks just paremtsentristist kandidaat. Kuigi Sarkozy pole oma kandideerimisest veel ametlikult teatanud, peetakse seda küllaltki tõenäoliseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: