Referendumil osales ametlikel andmetel üle 80 protsendi Krimmi elanikest, kuid krimmitatarlased praktiliselt ignoreerisid seda küsitlust. Täna püüavad Venemaa võimud tõendada, et tatarlaste elu Venemaa koosseisus on parem kui Ukraina võimu all, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Referendumi tulemused olid ennustatavad, aga krimmitatarlased kartsid neid. Nüüd on mõni nende esindaja Vene parlamendi saadik.

"Krimm areneb, liigub edasi. On tähtsaid poliitilisi signaale, mis teostuvad aastatel 2018-2019 ja lubavad infoblokaadi läbi murda ning teadvustada kogu maailmale, et Krimmi elanike liitumine Venemaaga tuli vaid kasuks," rääkis riigiduuma Rahvustekomitee aseesimees Ruslan Balbek.

Kuid krimmitatarlastel on siiamaani samad probleemid, mis kolm aastat tagasi. Seda tunnistavad ka ametnikud.

"Need on probleemid registreerimise, erinevate tõendite saamise ja omavoliliselt hõivatud maade legaliseerimisega. See on spetsiifiliselt krimmitatarlaste probleem poolsaarel," ütles Rahvaste küsimuste föderaalagentuuri juht Igor Barinov.

Võimud eitavad sõltumatute advokaatide väiteid, et krimmitatarlaste aktivistid, kes peavad poolsaare Venemaaga liitumist annekteerimiseks, on pidevalt Vene politsei ja eriteenistuste surve all. Neile, kes muretsevad krimmitatarlaste saatuse pärast, soovitavad Krimmi võimud hoolitseda pigem oma kaasmaalaste eest.

"Eesti valitsus eraldas tatarlaste Kiievis asuvale organisatsioonile "Medžlis" toetust 100 000 eurot. Mingi demokraatia toetamiseks, mingile projektile. Aga samal ajal pöördus Krimmi Eesti Selts meie valitsuse poole abi saamiseks, sest Eesti lõpetas Krimmi eestlaste rahvusidentiteedi säilitamise rahastamise," ütles Krimmi Vabariigi Rahvustekomitee esimees Zaur Smirnov.

Ametlikel andmetel elavad Krimmis 175 rahvuse esindajad. Tatarlasi on natuke rohkem kui kümme protsenti poolsaare elanikkonnast.