Arengud Tallinna ühistranspordis: valideerimisvõimalused laienevad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

ID-kaardile üle Tallinna ühistranspordisüsteem kaardi puudulikkuse tõttu minna ei saa, kuid alternatiive rohelisele ühiskaardile on üha juurde tulnud. Uuest aastast tuleb ühistransporti ka täiendav validaator, mis hakkab lugema QR-koodi.

Linna senine hankeleping ühistranspordi valideerimissüsteemi haldava OÜ-ga Ridango lõppeb 20. septembril, uue hanke võitis sama ettevõte.

Lepingust tingituna peavad uuest aastast jõudma bussidesse-trammidesse ka mugavad võimalused valideerimiseks neile, kes tulevad Tallinna vaid mõneks päevaks, mistõttu pole mõistlik hakata rohelist ühiskaarti ostma. Niisiis tekib uuest aastast juurde võimalus valideerida end ka QR-koodi abil, mida saab validaatorile näidata kas telefonist või väljatrükituna. Seda aga vanad validaatorid lugeda ei oska, mistõttu paigaldatakse kõikidesse ühissõidukitesse juhikabiini kõrvale täiendavad validaatorid, mis "söövad kõike", nii ühiskaardi kui QR-koodi viibet.

Lisaks on Tallinnal sõlmitud ristkasutusvõimalused mitmete omavalitsuste ja transpordifirmadega, kelle kaardid käibivad samuti: nii saab Tallinnas end ühistransporti sisse möllida nii Tartu, Kohtla-Järve, Atko Grupi kui ka GO Busi kaartidega, samuti käibivad ISIC- ja ITIC-kaardid ning LHV ja Swedbanki kontaktivabad pangakaardid, samuti sügisest Tallinnas kasutusele võetavad e-õpilaspiletid. Samamoodi saab kõiki neid kaarte (ja ka Tallinna ühiskaarti) kasutada vastavalt nendes linnades või nende bussifirmade marsruutidel.

"Vähesed on tulnud selle peale, et näiteks Tallinnast Kuressaarde sõites polegi vaja eraldi piletit osta, piisab, kui viibutada ühiskaarti ja piletiraha läheb ise automaatselt maha," tõi Tiit Laiksoo Tallinna transpordiametist ERR.ee-le näite.

Tartus on kasutusel ka valideerimist hõlbustavad kleebised, mille võib kleepida näiteks mobiiltelefonile või rahakotile. See vabastab tüütust kaardiotsimisest. Paraku pole tartlased neid kuigi varmalt lettidelt haarama kippunud.

Ridango juhatuse liige, müügijuht Argo Verk ütles ERR.ee-le, et kleebised toodi Tartus müüki käesoleva aasta alguses ja neid toodeti esiotsa 20 000 tükki. Läbi neid aga müüdud veel pole.

Kas ka Tallinnas kleebised kasutusele võetakse, pole veel arutuse all olnud. Laiksoo Tallinna transpordiametist leiab, et selle üle peaks otsustama Ridango, kuivõrd see on nende ärihuvi võimalikult palju kasutajaid ühistranspordisüsteemile leida, Verk aga ütleb, et selline asi vajab transpordiameti otsust. Nokk kinni, saba lahti.

"Päris oma peaga me selliseid otsuseid vastu võtta ei saa. Juttu on sellest olnud küll, aga see ei ole meie jaoks esimene prioriteet, millega tegelda," ütles Verk. "See tuleb transpordiametiga kokku leppida, et tuleb täiendav andmekandja, ka müügivõrgu osalised peavad selle otsusega nõustuma, siis tuleb need ka kujundada, tellida ja valmistada," kirjeldas Verk protsessi.

Valideerimisest lahti ei saa

Valideerimisest lahti aga linnas, kus käibib tasuta ühistransport, ikkagi ei saa. Seda peetakse jätkuvalt vajalikuks andmete kogumiseks, mille pealt tehakse liinivõrgu optimeerimise otsuseid.

Laiksoo selgitas, et kuna transpordiametis endas sobivaid spetsialiste võtta polnud, telliti töö sisse Tallinna tehnikaülikoolilt, kes pidi oma ettepanekud liinivõrgu optimeerimiseks juba eelmisel suvel üle andma. Paraku pole tellitud tööd siiani laual. Põhjus: lähteandmeid otsustamiseks on liiga vähe, ainuüksi valideerimisinfost ei piisa.

"Meil ei piisa ainult teadmisest, et inimene sõitis Vabaduse väljakult Tammsaare teele. Meil oleks vaja teada ka seda, kust ta tuli, enne kui bussile läks, ja kuhu ta pärast sealt Tammsaare teelt edasi läks. Äkki ta pidi terve kilomeetri veel edasi kõndima?" viskas Laiksoo õhku. "Ainuüksi valideerimised meile seda infot ei anna."

Mujal maailmas, kus e-riik nii arenenud pole, ometigi saadakse selle info kogumisega hakkama. "Mujal tehakse tihti küsitlusi, aga need on väga-väga kallid," selgitas Laiksoo.

Seega tuleb ikka edasi valideerida, lootuses, et iga kübe annab vajaliku panuse liinivõrgu optimeerimiseks - et ikka tegelikult ka bussiga sinna saaks, kus avalikku teenust pakutakse.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: