Metanoolisurmad pole kuhugi kadunud ({{commentsTotal}})

15 aastat tagasi vapustas Eestit metanoolitragöödia, mis nõudis 68 inimese elu. Kuigi salaviina liigub täna vähem kui toona, ei ole mürgise puupiirituse joomine ajalukku jäänud.

Pärnu vana haigla intensiivraviosakonnas oli viis kohta, haigla täitus aga kiiresti kanderaamidel abivajajatega. Sinna sattus erinevaid inimesi - nii salaviinamüüjaid, nende kundesid kui ka inimesi, kelleni mürgijook oli jõudnud rohkem või vähem juhuslikul moel. Kannatanuid toodi sinna nii Pärnumaa kaugetest küladest kui ka haigla kõrvalt, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Üks kannatanu oli Jüri Smirnov. Nägemise kaotanud mees ütles, et toona sai odavat viina osta linna pealt igalt poolt. Et seekordne partii võib mürgine olla, ei osanud keegi aimata.

"Läksin tööle, hakkas halb, kiirabi viis ära, pärast ei mäleta midagi. Mind viidi Tartusse ja jäin ellu," meenutas Smirnov.

Suurima karistuse ehk viis aastat vangistust sai koletu tagajärjega teo eest Sergei Maistrišin. Tema tellis metanooli varguse ja müüs selle edasi. Smirnov ütles, et tema kurjategijatele ei mõtle.

"Ma ei mõtle neile. Mis siin mõelda. Ma ei ole neid näinud, ma ei tunne neid. Igaüks peab iseendaga hakkama saama. Ise olin süüdi, kes siis ikka süüdi oli, ise olin. Kuidas kellelgi veab. Kui ei vea, siis ei vea. Pole mõtet sellest rääkida. Kui ei vea, siis ei vea," rääkis Smirnov.

Üle Eesti sai tuntuks üsna Läti piiri lähedal asuv Tali küla. Väikesel külal tuli matta seitse inimest.

"Kõik tundsid üksteist, selline külas juhtunud asi puudutas kõiki ja edasised sündmused samuti. Tunti kaasa neile, kus juhtus," rääkis endine Tali valla sotsiaaltöötaja Eha Tiitus.

Tema sõnul tõmbas tragöödia salaviinaäri sealkandis kokku. "Ei ostetud enam siit ja sealt ja tõmmati tagasi ka üldse viinajoomist, iseküsimus kui pikaks ajaks," ütles Tiitus.

Varasematel aegadel müüdi salaviina lausa keset küla asuvas majas. Müüja pole pärast tragöödiat ennast enam näole andnud, küll aga tabas kättemaks mehe ämma.

"Ma töötasin kõrvalmajas, kus müüdi seda salaviina. Perenaine, kes seal elas, oli hästi vana inimene ja hiljem hakati talle kätte maksma. See asi lõppes lausa kohtuga, see inimene praktiliselt tapeti ära. Kusjuures tema ei tegelenud üldse sellega," rääkis endine baaridaam, praegune poemüüja Anne Gülkk.

Glüki sõnul ei tea ta praegu salaviinaärist midagi. "Ei ole kuulnud. Nüüd ma töötan kaupluses, aga ei ma ei ole kuulnud küll midagi sellist. Ma isegi ei tea, et ostetakse. Ma ise ei ole kunagi ostnud," ütles ta.

Tali poe viinamüük on kokku kuivanud hoopis pärast aktsiisitõusu ja seda odavama Läti kauba kasuks. Populaarseim poeviin on kõige odavam viin. Poe ümber tipsutajaid ei ole aga enam alles jäänud.

Tänases Tali külas nagu paljudes teistes Eesti maakohtades elavad kõrvuti mure hakkamasaamise pärast ning lootus elu edenemisele. Sealsed põllumajandusettevõtjad on vastu pidanud ja annavad inimestele tööd, samas on paljud ikkagi lahkunud paremaid võimalusi otsima.

Metanoolitragöödias kannatanud inimesed kutsuti kuus aastat pärast õnnetust järelkontrolli. Kolmandik neist oli surnud ja seda sageli alkoholi tõttu. Kolmandik ei tulnud kontrolli ja kohaletulnud kolmandikul esines paljudel juhtudel alkoholist tingitud tervisehädasid. Seega pöördusid paljud tragöödia ohvrid viinaarmastuse juurde tagasi.

Samamoodi tuleb tunnistada, et ka metanoolisurmad pole Eestis kuhugi kadunud.

"Ma olen natukene tegelenud mürgistussurmade jälgimisega kättesaadavate andmete põhjal ja võiks tunnistada seda, et alkohol ja opioidid vahetavad kohti aastate lõikes, aga need on kaks kõige sagedasemat surma põhjust. Kui me vaatame alkoholi, siis kurb on see, et Eestis sureb igal aastal endiselt 3-5, mõnel aastal isegi kuni 20 inimest metanoolimürgistusse," tõdes Pärnu haigla anestesioloogia-, operatiiv- ja intensiivraviteenistuse juhataja Raido Paasma.

15 aasta tagune tragöödia puudutas teravamalt madalama sissetulekuga inimesi ja maarahvast. Raido Paasma sõnul sõltub see, kas viin või selle aseaine võimu haarab, kõigepealt sellest, kas inimestel on midagi muud teha, kas neil on tööd ja sissetulekut - ehk kui hästi meie inimestel läheb, ka kaugetes külades.

"Minu isiklik arvamus on see, et me võime teha ükskõik millist propagandat, nii kaua kui me ei suuda pakkuda neile inimestele midagi arvestatavat, see probleem meil eksisteerib. Ja võib ka öelda seda, et ma olen juba kümmekond aastat olnud seisukohal, et järgmine põlvkond kindlasti tarvitab alkoholi vähem, aga sellepärast, et neil on uued mõnuained. Ja seda me alles näeme, mis nende trendidega hakkab toimuma," rääkis Paasma.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: