ERR Brüsselis | Teadur: EL-ile ja Türgile oleks parem teistsugune põgenikelepe
Massilised arreteerimised ja mõttemängud surmanuhtluse taastamise üle Türgis tõid taas teravalt esile küsimuse, milliseid väärtusi on Euroopa valmis ohverdama selle nimel, et põgenikke hoida teisel pool Egeuse merd. Brüsselis üritatakse säilitada külma närvi, kuigi Türgi on korduvalt ähvardanud põgenike tagasivõtuleppe tühistada.
Kas Türgi sobinguga saadud hingetõmbepaus on lõppemas, kas Euroopal on aeg välja otsida plaan B - seda küsiti täna Europa poliitikakeskuse mõttekoja arutelus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"EL-ile ja Türgile oleks mõlemale parem teistsugune põgenikelepe, mis jätaks Türgi liitumisküsimuse EL-iga kõrvale," arvas Democratization Policy Councili vanemteadur Bodo Weber.
"Pole mingit plaan B-d, seda ei saa kunagi olema, meil on ainult plaan A. Jah, see võib olla habras, aga kui suudame seda kohendada, siis see toimib, sest praegu see töötab," kinnitas Türgi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Selim Yenel.
Täpsem oleks öelda, et plaan A töötab osaliselt. Alates märtsist on Türgist Kreeka saartele jõudnud umbes 10 000 põgenikku ja migranti. Leppe järgi peaksid nad kõik olema Türki tagasi saadetud. Nn üks ühe vastu süsteem näeb ette, et iga Türgi tagasivõetud põgeniku kohta, asustab Euroopa Liit sealsetest laagritest ümber ühe põgeniku. 10 000 põgenikust on tänaseks tagasi saadetud vaid tuhatkond. Sama vaevaliselt edeneb ümberasustamine.
"Kui Kreeka varjupaigateenistus töötaks normaalselt ja kõik need inimesed oleksid Türki tagasi saadetud, laguneks see lepe. Sest EL-i liikmesriigid on ümberasustanud palju vähem kui 10 000 põgenikku. Nii et näeme, et see lepe ei toimi," tõdes Bodo Weber.
"Migrandid teavad, mis toimub, nad jälgivad seda väga tähelepanelikult. Nad teavad, et inimesi ei saadeta tagasi. Seega mõtlevad, et on kuldne võimalus, jätkame teed. Ja smugeldajad on tagasi. Nad on hindu alandanud. Varem olid hinnad kõrged, nüüd saab üle mere soodushinnaga," selgitas Selim Yenel.
Türgi saadik tuletas meelde, et Euroopa võttis leppega lisaks kohustuse aasta jooksul ümber asustada 150 kuni 200 000 põgenikku, kuid miskipärast ei kiputa sellest enam rääkima. Küll aga tuletatakse Türgile meelde, et viisavabaduseks on vaja muuta terrorismivastaseid seadusi.
"Isegi enne riigipööret oli see keeruline, nüüd on see pea võimatu. Aga diplomaatias pole midagi võimatut, võtab lihtsalt rohkem aega. Me suudame ka seda. Aga oleme öelnud, et kui me ei saa viisavabadust teatud ajal, siis kaotab see leping kehtivuse. See ei tähenda, et saadame süürlased ja teised EL-i. Me lihtsalt ei võta neid tagasi," ütles Yenel.
Toimetaja: Merili Nael