Riigikogu ja rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd on mures tendentsi pärast, mis näitab, et riigireserv on stabiilses languses, ehkki riik ise on lubanud reserve hoida ja erakorraliste tulude arvelt lausa kasvatada. Vähemasti nii lubati teha siis, kui Swedbank eelmisel aastal esmakordselt 400 miljoni euro eest dividende välja võttis ning selle pealt riigile sada miljonit tulumaksu tasus.

"Selle kohta rahandusminister 2015. aasta suvel, kui Swedbanki otsus teatavaks tuli, lubas kindlalt, et see summa jääb reservi - kuna see on ühekordne ja üle plaani, siis me seda ära ei kuluta, vaid paneme kõrvale halvemateks aegadeks," meenutas Sõerd ERR-i uudisteportaalile.

Sõerd selgitas, et möödunud aasta oli maksulaekumiste poolest Eestile väga hea. "Hästi laekus käibemaks tänu sellele, et meil ongi maksusüsteem üsna tarbimismaksude keskne. Kuni tänaseni oli inflatsioon nullilähedane, tarbijahinnakasv olematu ja samas tarbijate sissetulekud kasvasid kiiresti, mis on kestnud päris mitu aastat juba järgemööda. Lisaks veel ka riigipoolsed peretoetuste tõusud, maksuvaba miinimumi tõus, riigieelarve panus peredele ja madalamapalgalistele töötajatele - see kõik on sellise tarbija kindlust soodustanud olukorra loonud. Tarbimiskasv on olnud kiire ja toonud parema maksulaekumise juba mitu aastat," iseloomustas Sõerd 2015. aastat.

Selle kõige valguses aga ei ole reservid sugugi mitte kasvanud, vaid hoopis kahanenud, märkas Sõerd majandusaasta aruandest. Selle taga on osaliselt Euroopa Liidu uue eelarveperioodi fondivahendid, mis pole veel laekunud ja mida seetõttu sildfinantseeriti seni riigieelarvest. "Fondide raha laekus alles tänavu, see oli põhiline reservide vähenemise põhjustaja," tõdes Sõerd.

Kui seda võiks pidada ühekordseks anomaaliaks, poleks Sõerdil küsimusi, kuid ta täheldas, et riigi sügisene majandusprognoos näitab reservide kahanemist ka tänavu. Sõerd peab seda ebaloogiliseks. "Kui 2015 sildfinantseeriti, tekkis defitsiit ja EL-i vahendid tulid peale 2016, siis pidi ülejääki tekkima, aga tegelikult reservid hoopis kahanevad," tõi Sõerd välja paradoksi. "Kui vaatame pikemat perioodi, siis näeme ikka resrevide kahanemist, mitte kasvamist. eelarvetulude laekumise seisukohast on soodsad aastad olnud, reservide kahanemine selle tulude laekumise dünaamikat vaadates ei ole põhjendatud."

Ka järgmise aasta eelarve seletuskirja makroanalüüsi osast nähtub, et reservid kahanevad.

Ministeerium: ajad on muutunud

Rahandusministeerium leiab, et Sõerd muretseb vale asja pärast ning suur riigireserv polegi eesmärk omaette.

"Viimase majanduskriisi puhkedes oli olukord võrreldes tänasega võimaluste osas veidi erinev. Näiteks puudusid finantsmehhanismid juhuks, kui turgudelt laenamine on raskendatud ning üldine valmisolek kriisiks oli Euroopa Liidus samuti ebapiisav. Praeguseks on loodud Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), mis finantsriske vähendab ning ühtlasi vähendab see vajadust suuremahuliste lisareservide jaoks. Riigikassa reservide kasvatamine mahtudeni, mis kataks mitmete kuude kulud, ei pruugi tänases olukorras olla enam finantsiliselt mõistlik," kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu. "Reservi maht ja laenuvõime peavad olema piisavad riigi ja rahandusministeeriumis oma raha hoidvate isikute väljamaksete tegemiseks."

Heinapuu selgitusel ei ole reservide ja võlakoormuse muutus üksüheselt seotud eelarvepositsiooniga, kuivõrd reservide arvestus on kassapõhine, eelarvepositsioon kujuneb aga tekkepõhiste andmete alusel. Peamised erinevused tulevad maksutulude kajastamisest, lisaks kajastuvad rahavoogudes ka riigi finantseerimistehingud, mida eelarvepositsioonis arvesse ei võeta, kuna neid summasid ei loeta tulude ega kulude hulka. Samuti on erinev välisvahendite arvestus.

"Kui eelarvepositsioonis kajastatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte järgi välisvahendeid neutraalselt, s.t tulud võetakse arvesse kuludega võrdses summas, siis rahavoogudes kajastuvad välisvahendid kassapõhise arvestuspõhimõtte järgi tegelike väljamaksete ja laekumiste alusel. See oli ka peamine põhjus, miks eelmisel aastal reservid vähenesid vaatamata sellele, et valitsussektori eelarvepositsioon oli 27 miljoni euroga ülejäägis," selgitas Heinapuu.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks ja muudel erijuhtudel. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi ennetamiseks või lahendamiseks.

Riigikontroll: riigi teguviis pole seaduslik

Riigi likviidsusreservis on lisaks keskvalitsuse enda rahale hoiul haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni EL-i toetusteks ettemakstud raha. Riigikontroll vaatab iga-aastase finantsauditi käigus, kas rahandusministeerium on seda raha paigutanud vastavalt õigusaktides sätestatud põhimõtetele.

Keskvalitsuse enda likviidsete varade maht likviidsusreservis oli möödunud aasta lõpu seisuga 331,6 miljoni euroga negatiivne.

"Sellises olukorras on tavapärane, et kui kulutusi ja tasumist ei ole võimalik vältida või edasi lükata, finantseerib riik oma kohustusi laenu või arvelduskrediidiga. Lühiajaliste kõikumiste tasakaalustamiseks kasutatakse üldjuhul arvelduskrediiti, mille arvelt saab teha väljamakseid ka siis, kui parasjagu raha ei ole; raha tagastatakse, kui laekub jälle enam, kui kulub. Kui likviidsusprobleem on pikaajalisem ning vahepealsed laekumised ei võimalda enam võetud arvelduskrediiti katta, tuleb võtta kulude katteks laenu," selgitas riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Krista Zibo üldisi põhimõtteid. "Rahandusministeerium pole aga laenu võtnud ega arvelduskrediiti kasutanud, vaid on kasutanud selle asemel likviidsusreservis olevat isikute ehk haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni raha, mida riik hoiab."

Eelmise aasta lõpu seisuga moodustavad suurima osa likviidsusreservist haigekassa ja töötukassa likviidsed varad, sh nende reservid summas 816 miljonit eurot 1,08 miljardist eurost. "Riigikassa (rahandusministeerium) hakkas kulude katmiseks teiste isikute raha kasutama novembrist 2015 (summas 58 miljonit eurot)," selgitas Zibo.

Audiitorid leidsid, et riigi enda raha likviidsusreservis on otsa saanud ning riik on hakanud kasutama tema hoiul olevaid haigekassa ja töötukassa reserve. Uurides tehinguid ja nende õiguspärasust lähemalt, selgus, et selget ja üheselt mõistetavat volitust rahandusministeeriumil selle raha kasutamiseks õigusaktides antud ei ole.

Rahandusministeerium on kinnitanud riigikontrollile, et see pole probleem, sest leiab, et suudab vajaduse korral kiiresti ja soodsalt maksete tegemiseks laenu võtta. Vaatamata sellele ei pea riigikontroll töötukassa ja haigekassa reservide kasutamist riigi arveldusteks seadustega kooskõlas olevaks, sest nii haigekassa kui ka töötukassa reservid on ette nähtud nende oma kulude katmiseks kriisiolukorras, nii nagu stabiliseerimisreserv riigi puhul, s.t väga mustadel päevadel.

"Riigikontrolli arvamusel tasub olla selliste otsuste tegemisel konservatiivne, sest kuigi praegu tundub, et laenu võtta on nii lihtne kui ka soodne, siis kriisiolukorras ei pruugi olla võimalik laenu saada, kuna tegemist on kriisi, st mitte tavapärase olukorraga ja keegi ei pruugi seda mõistlike kuludega pakkuda. Sellise olukorra realiseerumisel on aga kulutatud nii keskvalitsuse kui ka osaliselt ka haigekassa ja töötukassa reservid ning kulude katteks pole võimalik raha mujalt võtta kui stabiliseerimisreservist, millest aga ei pruugi piisata," leidis Zibo.

Riigikontroll soovitas rahandusministril ja riigihalduse ministril algatada riigieelarve seaduse ja vajaduse korral haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmine, millega tagataks õigusselgus selles, kas rahandusministeeriumi hoiul ja paigutamisel olevat raha võib kasutada riigi likviidsuse juhtimisel, hinnata riigi likviidsusriski tervikuna ning võtta tarvitusele meetmed riski maandamiseks, samuti hinnata, kas praegune likviidsuse juhtimise mudel vastab riigi vajadustele.

Samuti soovitas riigikontroll esitada igakuistes reservide aruannetes ministeeriumi hoiul ja paigutamisel olevate allasutuste raha likviidsusreservis asutuste kaupa eristatuna, nagu seda tehti kuni tänavuse aastani.

Rahandusministeerium teatas oma vastuses riigikontrollile, et on valmis esitama riigikogule ettepanekud seaduse mitmeti tõlgendamise võimaluse vältimiseks, kuid leidis, et praegune mudel on soodsam, sest raha hoidmine eraldi, mitte kontsernikontol kasvataks kokkuvõttes riigi kulusid intressidele.

Seega on Sõerdi murel ka riigikontrolli hinnangul alust ning rahandusministeerium ei ole oma allasutuste rahaga päris heaperemehelikult ja seaduslikult ringi käinud.