Valitsus kiitis heaks eelarve defitsiiti laskmise lubamise

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kiitis kabinetiistungil heaks riigieelarve baasseaduse muudatused, mis muuhulgas lubavad tulevikus lasta riigieelarve 0,5 protsendiga SKP-st strukturaalsesse defitsiiti.

Uute reeglite kohaselt jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena, teatas rahandusministeerium. Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKP-st aastas. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.

"Soovime hoiduda sellest, et valitsus oma tegevusega majandust liigselt jahutaks või, vastupidi, buumi tagant kütaks," ütles rahandusminister Sven Sester. "Soovime ajada tasakaalukat eelarvepoliitikat, mis lubaks teha tulevikku suunatud investeeringuid, kuid samas kohustaks puudujääke järgmistel aastatel ülejäägiga katma."

Viimastel aastatel on valitsussektori eelarve olnud ülejäägis. Uus tasakaalureegel on kooskõlas Euroopa eelarvereeglitega.

Tasakaalureegli muutused puudutaksid jõustumise järel 2018. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvet.

Lisaks defitsiidi lubamisele otsustas valitsus toetada ettepanekut, et alates aastast 2020 hakkab riigieelarves näha olema varasemate ja uute otsuste mõju ühe aasta asemel nelja aasta perspektiivis. Riigieelarve eelnõu koostamise põhiraskus valitsuses langeks edaspidi kevadesse.

Eelarve defitsiiti laskmist on kritiseerinud nii Eesti Pank kui ka opositsioon. Näiteks Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku hinnangul pole uue valitsuse kava eelarve lähiaastail väiksesse defitsiiti lasta kõige mõistlikum eelarvepoliitiline vahend majanduskasvu ergutamiseks.

"Eelarvedefitsiit praeguses majandustsüklis ei ole õigustatud, tööhõive püsib kõrgel ja ettevõtetel on pigem tööjõu puudus. Riigipoolsete stiimulite lisamine nõudluse poolele süvendaks probleeme majanduses veelgi," ütles opositsioonilise reformierakondlasest riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd esmaspäeval sotsiaalmeedia vahendusel.

"Teiseks, defitsiit on sisuliselt ülejõu elamine ja tulevaste aastate eelarvetulude ette ära kulutamine. Ajal kui maksutulude juurdekasv on väga hea, oleks ülejõu elamine või siis kulutamine rohkem kui on tulusid, vastutustundetu. See, et maksutulude hoogne kasv ei kesta igavesti, praegust valitsusliitu loomulikult ei huvita. On veel tähelepanuväärne, et rahandusminister ise rahanduskomisjoni istungil ei osalenud, vaid saatis ametnikud asja selgitama," lisas Sõerd.

"Valitsus /.../ on otsustanud käituda nagu mandunud aadlivõsu, kes pandib pärandiks saadud häärberi, et elada laenust, müüb väärtesemeid ja kütab ahju mööbli ja raamatutega. Nii kavatseb ta üle elada valimised, siis aga kas tõsta makse või vaadata uuele valitsusele ette kirjutatud kärpeid pealt opositsioonist," ütles reformierakondlasest parlamendi liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi esmaspäeval sotsiaalmeedia vahendusel.

"Päranduseks saadi eelmistelt valitsustelt tasakaalus elustiil ja seadus, mis võlgu ja vara müügist elamist piirab. See arhitektuur läheb nüüd tuleroaks. Plaanitakse tühistada pika ja sisulise eelarvevaate reegel, mis kriisi õppetunnina kehtestatud kogu EL-is. Selle reegli järgi on eelarvemiinus lubatud halbadel aegadel tingimusel, et headel kohustutakse panna raha kõrvale. Eelarve peab seega nominaalses tasakaalus olema mitme aasta keskmisena, mitte igal aastal, kulutamine sõltub, tühistatava reegli järgi, majandustsüklist – nominaalne puudujääk vaheldub nominaalse ülejäägiga," märkis Ligi.

"Sisuliselt nimetatakse struktuurseks tasakaaluks nominaalne ja et saaks kolm aastat rohkem kulutada, öeldakse, et temagi võib olla miinuses. Turvamehhanismina loodud struktuurse tasakaalu mõiste kaotab suuresti oma mõtte, seejuures ei põletata mitte olematuid [peaminister Jüri] Ratase, vaid [endiste peaministrite Andrus] Ansipi ja [Taavi] Rõivase aja sääste. Poliitiline pool on, et meile tullakse valimistel vastu sama rahaga, mille me kulutamata jätsime kindlama tuleviku nimel ja enda valimisvãljavaadete vähendamise kiuste. Aga kahju tehakse selle otsusega süvitsi ja valimistejärgne valitsus peab alustama maksutõusude ja eelarvekärbetega, jõudma miinusest vähemalt nulli," rääkis Ligi.

"Eesti kroonijuveelidest on kahju, aga eks oktoobrirevolutsionäärid alustavadki vara röövimisega, et edasi rahva kallale minna. Pikk mõju on, et puudujäägi arvel üles aetav kulubaas takistab tulevikus ka hädavajaduste rahastamist," märkis Ligi.

Kehtiv seadus näeb ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: