"Tänase päevaga panime lukku nimekirja, kellel on õigus algkapitalis osaleda, see oli piiratud esimese 3000 liikmega ja see sai meil täis täna kell 12.20," rääkis Tuleva juhatuse liige Annika Uudelepp ERRi portaalile.

Teisipäeval väljastab fond 3000 esimese hulka mahtuvatele liikmetele liikmetunnistused ja seejärel saavad nad kolme kuu jooksul algkapitali panustada. Kogu panustamine lõpeb jaanuari lõpus.

"Siis saame öelda, mitu eurot on kokku panustatud. Me oleme kindlad, et kolm miljonit tuleb kokku," sõnas Uudelepp ja lisas, et samas on neil alati olnud ka varuplaane, kuigi praegu on tõenäosus, et neid vaja läheb, väga väike.

"Kui vaatame selle pealt, kuidas on meie esimesed umbes 1500 liiget käitunud, kelle jaoks on kapitalikampaania juba lõppenud, siis nad panevad üle 1000 euro keskeltläbi. Keskmine summa liikme kohta on suurem kui me algul ootasime ja kui niimoodi on käitunud suur hulk liikmeid, siis on meil põhjust arvestada, et tegelikult see summa, kolm miljonit, tuleb kenasti kokku," usub ta.

Kui aga nii ei peaks juhtuma, siis otsustab Uudelepa sõnul nõukogu, mida teha. Üks valik on avada kapitali panemise võimalus kõigile liikmetele, kes seda soovivad.

Tuleva algkapitali ei kasutata tegevuskulude katteks, vaid see investeeritakse loodavasse Tuleva pensionifondi. Esimese 3000 liikme ning järgnevate liitujate erinevus seisneb selles, kuidas nad osalevad ühistu edasises kasu jaotamises.

"On kaks alust, mismoodi me kasumit jagame. Esmalt jagatakse 0,05 protsenti sinu teise samba fondi mahust sulle niinimetatud pensioniboonusena ja see läheb kõikidele liikmetele. Pärast tegevuskulude tasumist, kui jääb üle tegevuskasum, siis see läheb jagamisele algkapitali panustajate vahel," selgitas Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk "Aktuaalsele kaamerale".

Finantsinspektsioon hindab nii äriplaani kui ka struktuuri

Tegevust alustab Tuleva pensionifond siis, kui on saanud tegevusloa finantsinspektsioonilt. Uudelepp ütles, et nad esitasid taotluse inspektsioonile septembri lõpus ja seaduse järgi kulub menetlusele maksimaalselt kuus kuud, seega saadakse see järgmisel kevadel.

"Võib-olla saame rutem, nii et meie eesmärk on esimesel võimalusel Tuleva fond avada oma liikmetele ja teistele huvilistele, sõltume sellest, millal luba käes," lausus Uudelepp ERRi portaalile.

Inspektsioon hindab nii omanikke kui ka fondivalitseja juhte.

"Me hindame äriplaani ehk fondivalitseja jätkusuutlikkust vastavalt äriplaanile. Viimane teema on see, et me anname hinnangu organisatsiooni struktuurile, organisatsiooni struktuuri ülesehitusele ja fondivalitseja poolt organisatsiooni erinevate tegevuste kaetusele sisekordadega," rääkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.

Teised pensionifondid langetavad haldustasusid

Pensioniturule siseneva Tuleva tuules on Eesti turul siiani tegutsevatest pensionifondidest LHV ja Swedbank teatanud, et plaanivad samuti oma indeksfondi põhimõttel töötavate pensionifondide haldustasusid langetada. LHV puhul oleks see 0,39 protsenti, Swedbankil aga 0,49 protsenti. Nordea ning SEB oma fondide haldustasusid langetada ei plaani.

Tuleva loodav indeksfond hakkaks aga võtma 0,55-protsendilist valitsemistasu.

"Kindlasti on see ka Tulevale väljakutse, et kui turul on juba saadaval odavamaid fonde, siis peame ka meie vaatama, kuidas meie liikmetele võimaldada ikkagi just kõige soodsamaid säästmisvahendeid," ütles Pekk.