Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Saar sõidab Narva muuseumi ja linnajuhtide konflikti lahendama

{{1481201838000 | amCalendar}}
Narva linnus.
Narva linnus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kultuuriminister Indrek Saar sõidab reedel Narva, et saada selgust sealse linnavolikogu ja Narva muuseumi konfliktis, mille tõttu plaanib linn vähendada muuseumi toetust ligi poole võrra.

Narva linnavolinikud kahtlustavad Narva muuseumi linna toetuse ebasihipärases kasutamises, aga muuseumi juhtkonna väitel on aruandlus korras.

Indrek Saar ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et väited on olnud vastuolulised ning ta ei saa neid lõpuni kommenteerida, enne kui ei ole silmast silma Narva linnajuhtidega kohtunud. See on tal kavas reedel.

"Ma loodan, et siis on pilt natuke selgem, milles see probleem on," sõnas ta.

Kultuuriministri sõnul viitab meedia vahendusel kuuldu pigem sellele, et Narva linnal ei ole mitte rahaprobleem, vaid probleem muuseumijuhi suhtluses linnaga. "Nad heidavad ette seda, et nad täpselt ei tea, mis muuseumis toimub, ja juht ei ole suutnud linnale seda piisavalt selgitada," lausus minister.

Ta märkis, et riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös muuseumide loomise mõte ongi see, et kohalik kogukond on huvitatud muuseumi pidamisest.

"Riigil on piisavalt võimekust tagada museaalide säilimine ka kuskil mujal. On see vastselt avatud ERMi arhiivihoidlates või kuskil mujal. Riik ilmtingimata ei hakka vägisi pidama muuseumi seal, kus kohalik omavalitsus ei pea muuseumi pidamist vajalikuks, see on alati riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Kui kohalik omavalitsus vähendab oma panust, mis oli asutamisel asutajate vaheline kokkulepe ehk riigi ja linna vaheline kokkulepe, siis lihtsalt selle muuseumi mahud kas vähenevad või selle kultuuripärandi säilimine korraldatakse teistmoodi ümber," nentis Saar.

Ta lisas, et see oleks loomulikult väga kahetsusväärne, eriti olukorras, kus Narva linnusesse on piirkondliku konkurentsivõime tõstmise raames ette nähtud hulk euroraha, et potentsiaali seal edasi arendada, ja see tooks Narva linna ka töökohti.

Asekantsler: rahastamise muutmine seab muuseumi ohtu

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles ERR-ile, et ministeeriumini on jõudnud Narva linnavolikogu etteheited ja võimaliku rahastamiskärpe põhjendused peamiselt meedia vahendusel. Ta lisas, et muuseumi nõukogu 28. novembri koosolekul teavitas linnapea Tarmo Tammiste, et linna volikogult võib tulla ettepanek vähendada sihtasutuse tegevustoetust, aga seni pole võimalikke põhjendusi kärpe tegemiseks siiski esitatud.

"Igasugune rahastuspõhimõtete muutmine seab ohtu SA Narva Muuseumi, kui olulise mälestise ja mäluasutuse, aga ka turismiobjekti ning regionaalset majandust elavdava kultuuriobjekti arengu. Riik on koos linnaga ühisel eesmärgil ja ühiselt kokku lepitud rahastuse põhimõtete alusel panustanud muuseumi arengusse alates 2012. aastast. Linnusesse planeeritud kaasaegse külastuskeskuse arenguplaanid saaksid oluliselt mõjutatud võimalikest kärbetest, millest Narva linnavolikogu on meedia vahendusel rääkinud," kommenteeris Sits.

"Ühepoolne kokkulepitud rahastuspõhimõtete muutmine ei ole kindlasti see tee, mis toob rahuldava lahenduse mõlemale osapoolele. Rahastamise ühepoolne vähendamine oleks asutajate vahel sõlmitud kokkuleppe rikkumine," lisas ta.

Tema sõnul mõjutaks kärbe eelkõige Narva linna elanikke ja ka külalisi ning oleks tagasilöögiks kogu piirkonna mainele. "Kui Narva linn tõepoolest kärbib toetust mahus 200 000 eurot, siis oleme ilmselt olukorras, kus linnus on avatud vaid suvel ning teadus- ja näitustegevust ei ole muuseumis võimalik läbi viia, rääkimata populaarsetest maineüritustest nagu Narva lahing, Muuseumide öö jpt," selgitas Sits.

Muuseumit rahastatakse riigi ja linna eelarvest

Sits selgitas, et vastavalt kokkuleppele rahastatakse praegu sihtasutuse tegevuskulud ühiselt riigi ja linna eelarvest.

Narva eelarvest sihtasutuse tegevuskuludeks aastas eraldatav summa jääb 2012. aasta tasemele ilma muuseumi teenitud omatuluvahenditeta. Riik eraldas täiendava rahastusena 2012. aastal 50 000 eurot ja edaspidi eraldab 100 000 eurot aastas. Lisaks garanteerib riik Narva kindluse objektide restaureerimiseks ja kasutuselevõtuks Euroopa Liidu fondidele esitatavate projektide omafinantseeringu.

Sits rääkis, et riigipoolne toetus on iga-aastaselt suurenenud eelkõige kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga tõusu arvelt.

"Riigi tegevustoetus SA Narva Muuseumile 2016. aastal on 192 106 eurot. 2017. aasta eelarveprojekt näeb ette tegevustoetuseks riigi poolt 220 327 eurot, sellest palgatõus 28 834 eurot. Lisaks tegevustoetusele on riik katnud EL-i struktuurifondidest taotleva projekti omaosaluse 2016. aastal summas 178 678 eurot. Järgmisel aastal on planeeritav summa 331 898 eurot. EL-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest eraldatud toetus Narva kindluse kaasajastamise projektiks 2017. aastal on planeeritud 1 399 087 eurot," selgitas asekantsler.

Sits tõdes, et ootamatu kärbe enne eelarveaasta algust seab ohtu muuseumi edasise tegutsemise, sealhulgas EL-i vahendite kasutamise.

"Riik on oma osa pidevalt suurendanud, kuid nüüd tekkiva vahe katmiseks ei näe riik võimalust. Loodetavasti selgub reedesel kultuuriministri Narva visiidi käigus toimuval kohtumisel Narva linna esindajatega, kuidas me saame kujunenud olukorras edasi minna ja otsida neid lahendusi, mis tagavad muuseumile stabiilse arengu nii riigi kui ka linna võtmes," ütles Sits.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: