Pigem on tulekul Haapsalu kui Tartu-Riia rongiliin ({{commentsTotal}})

Elroni rong.
Elroni rong. Autor/allikas: Virgo Siil

Rail Balticu nõuniku Kaido Zimmermanni välja käidud mõte, et Tartu-Riia rongiliini võiks kohe käiku panna, ei leia ministeeriumis sama entusiastlikku vastuvõttu. Konkurente napile ja kahjumis raudteetaristu investeeringurahale on mitmeid ning Tartu-Riia liin pole poliitilise otsusena välja käidud Haapsalu liiniga samas kaalus.

Ehkki veel paar aastat tagasi oli Tartu-Riia rongiliin transpordi arengukavas sees, on riik sellest nüüdsest sisuliselt loobunud. Täpsemalt, mõte, et võiks, on teoreetiliselt olemas, kuid ei rahanappus, vähene nõudlus ega koostöö puudumine Läti poolega soodusta seda ideed edasi arendama. Konkureerivaid projekte on palju, raha nende elluviimiseks vähe - riik peab niigi igal aastal Eesti Raudtee kahjumit riigiabist kinni maksma, st isetasuvust on raske saavutada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter tunnistab, et viimati tegeldi Tartu-Riia otseühendusega süvitsi "viimasel krooniaastal" ehk 2010.

"Läti poolel tollal ei olnud mingit vastutulelikkust, nad ei olnud valmis seda projekti omalt poolt toetama - et kes rongid soetab ja kuidas kaasfinantseeritakse. Ka nende raudtee kasutustasu on kordades kõrgem kui meil," loetleb Tatter takistusi koostöös. "Läti võttis retoorika maha sellega, et on juba ju olemas Riia-Valka ja sealt edasi Valga-Tallinna ühendus." 

Ta ei hinda Elroni pakutud 22 miljonit eurot liini taristuinvesteeringuteks kiiruste tõstmiseks siiski adekvaatseks, leides, et 120-135 km/h on piisav, muidu tuleks hakata juba eritasandilisi ristmikke jm ohutust tagavaid lahendusi välja töötama, ent tõdeb, et investeeringute vajadus oleks siiski suur, sest vaja oleks soetada ronge ja tagada liinidotatsioonid.

"See on väga rahamahukas teema. Küsimus on ka nõudluses. Praegu käib Tartu ja Riia vahel viis bussi peävas, mis ei ole ka täis. Kui juba hakata rongiühendust tegema, siis sümboolselt ühte rongi panna pole ka mõtet," kirjeldab Tatter.

Ühe rongi maksumus on suurusjärgus kümme miljonit eurot, ent hetkel pigistab king hoopis Tallinna-Tartu liinil, kuhu oleks kolme moodsat ekspressrongi juurde vaja, seega tuleb 30 miljonit eurot hoopis sinna suunata.

Kahjumlik äri

Ent see pole ainus investeerimisvajadus. "see nimekiri on ikka väga pikk," tunnistab Tatter ja asub loetlema: 70 miljonit eurot on vaja leida Haapsalu raudteele; Pärnu raudtee vajab 20 miljonit eurot investeeringuteks, et mitte 2018. aastal otsi kokku tõmmata, sest kiirused kukuvad muidu nii madalale, et pole enam mõtet pidada; lisaks on iga-aastane raudteeliikluse kahjum 20 miljonit eurot, mille riik peab riigiabist igal aastal välja maksma; samuti on oodata, et Eesti Raudtee lõpetab tänavuse aasta 12-miljonilise kahjumiga, mis järgmiseks aastaks paisub eeldatavalt juba 17 miljonini.

"Eesti Raudtee teeb juba praegu ainult neid projekte, mida saab katta välisvahenditest," tõdeb Tatter.

Perioodiks 2014-2020 ette nähtud 75 miljoni eurot välisvahendeid on kõik juba ära planeeritud ja hangetega kaetud: lõpetamisel on näiteks Keila-Paldiski liini rekonstrueerimine ja viimane lõik Tapa-Tartu liinist, et alates 2018. aastast suudaksid ekspressrongid Tallinnast Tartusse ühe tunni ja 50 minutiga sõita.

"Uuteks investeeringuteks tuleks lisaraha leida. Valitsuse indikatsioonid on näidanud, et plaanitakse võtta laenu," annab Tatter mõista täbarast finantsolukorrast.

Veebruari lõpuks ootab valitsus ministeeriumilt esimesi ettepanekuid investeerimiskava jaoks - millised objektid mahuvad sisse, millised jäävad joone alla. Eesti Raudtee "viisaastakuplaan" omakorda kinnitatakse juulikuuks.

"Kui vaatame, et Tartu-Riia liinile oleks vaja soetada 30 miljoni eest veeremit ja taristut arendada, siis minu isiklikul hinnangul jääb see joone alla. Riik on võtnud praegu mõtlemisaja, kuhu vahendid suunab."

Tatteri esitatud loetelust jääb mulje, et Haapsalu liin on prioriteetsem kui Tartu-Riia liin. Kas tõesti oleks selle kasutatavus suurem kui kahe märksa suurema linna vahel? Iseäranis aktuaalseks muutuks see Rail Balticu valmimisel, mil tartlastel oleks mõttekas läbi Pärnu kulgevale rongile hüpata Riia jaamast.

Tatter ei taha konkreetset vastust anda: "Haapsalu raudtee on pigem regionaalne projekt, see pole kindlasti mitte isetasuv ja sinna tuleb väga palju lisatasu maksta, aga see on poliitiliste valikute koht. Haapsalu raudteed saaks ainult laenurahast teha, välisvahendeid selleks enam ei ole. Ja siis peab hakkama seda liini teenindama ja püsiv kahjum tuleb riigiabist kinni maksta. See iga-aastane 20 miljoni vajadus läheb siis veel suuremaks," kirjeldab ta.

Lisaks tuletab Tatter meelde üldpilti: lisaks raudteele on vaja mõelda ka maanteedele, mis on veelgi suuremad raharöövlid, ent ka märksa suurema kasutajaskonnaga. "Raudtee kasutajate osakaal ei ole nii suur, et peaks mõõdutundetult sinna raha juurde suunama," leiab ta.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: