"Läti reisiraudteefirma Pasažieru vilciens on nõustunud Riia–Valka liini pikendamisega Tartuni. /---/ Liini pikendamine Tartusse läheks maksma 500 000 – 700 000 eurot aastas, mistõttu tuleks kaaluda ka riigieelarve võimalusi," seisab reedel avaldatud Eesti-Läti suhete tulevikuraportis.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles esmaspäeval ERR-ile, et on raudteeühenduse loomise nimel intensiivselt tegutsenud ning arvestades, et 2024. aastal on Tartu Euroopa kultuuripealinn, oleks selles kontekstis ühendus Riia kui väravaga maailma väga oluline. "Aga vähemalt alguses oleks vaja riigipoolset dotatsiooni ning Eesti ja Läti valitsuste kokkulepet liini avamiseks," rääkis Klaas.

Eesti Raudtee kommertsdirektor Arthur Raichmann ütles ERR-ile, et kui liini avamise rahaline pool on kokku lepitud, siis tehniliselt ei võta uue liini avamine kuigi palju aega.

"Kui kommertsaspektid on kokku lepitud, vedajad leitud, rahaasjad selged, siis vedaja esitab Eesti Raudteele läbilaskevõime taotluse. See on klassikaline: tahan sõita sel ajal, sellise graafikuga, sellisel lõigul. Ja meie siis kinnitame selle läbilaskevõime ära ja meie poolest võib ta siis pärast seda liikuma hakata. Ega seal mingit muud kunsti ei ole, meie oleme valmis," rääkis Raichmann.

Tema sõnul ootab Eesti Raudtee sisendit tellijalt – olgu see siis Tartu linnavalitsus või on keegi teine, kes tagab teenuse eest tasumise.

"Eesti Raudtee on siin taristuettevõtjana võimaldaja. Me lepime Läti kolleegidega kokku liiklusgraafiku ja vaatame, et oleks taristu kasutamisel sobilikel aegadel läbilaskevõime jaotatud, nii et see kõige paremini reisijatele ja sõidu organiseerijate sobiks," selgitas Eesti Raudtee esindaja. "Aga siis, kui jõuame kommertsaspektideni – milline on selle asja tasuvus ning tulud ja kulud, siis siin on võtmeroll siiski raudteevedajal ja sellel, kes temalt selle veo tellib."

"Mul on jäänud tänases protsessis selline teadmine, et hetkel on tellijaks Tartu linn," lisas Raichmann.

Eesti Raudtee kommertsdirektori sõnul on peamine investeering rongi leidmine, mis liinil sõitma hakkab. "Aga ega seal muid olulisi investeeringuid ei ole, et raudteejaamad on olemas ja liikluse korraldamine töötab niikuinii ja midagi peale rongi enda ma küll takistusi ei näe," tõdes ta.

Lisaks on vaja vedajal tagada, et rongi koosseis vastaks Eestis kehtivatele nõuetele, sealhulgas saaks rongijuht aru liikluskorralduslikest teadetest. "See tähendab, et ta peab suutma eesti keelest aru saada ja peab teadma, milline on liikluse eripära või trassi iseloom lõigul, kus ta parasjagu sõidab. See eeldab siis tavaliselt vedurijuhieksamit ja kinnitus selle kohta, et valdab keelt. Aga kõige lihtsam on neil vähemalt vedurijuhi vaates tõenäoliselt leida selline juht Eestist, kes Valgas rongi astub ja sellega siis Tartusse sõidab," rääkis Raichmann.

Tartu linnapea ütles, et vajalik rong peaks Läti firmal olemas olema. "Olen liinile mõeldud rongi üle vaadanud," lisas Klaas. Tema sõnul on tegemist 20 aastat tagasi Riia vagunitehases valmistatud rongiga, mis on kümme aastat tagasi põhjalikult renoveeritud.

Eesti-Läti suhete raportis on ära toodud ka rongi võimalik sõiduplaan. Rong väljuks Riiast kell 18.16 ja jõuaks Tartusse 22.10. Tagasi Riiga väljuks rong Tartust kell 4.00 ja saabuks Riiga 7.45. Nädalavahetustel pakutaks sõitjatele mugavamaid väljumisaegu, seisab raportis.

Samas tõdetakse siiski, et Tartust ei oleks võimalik sõita otse Riia lennujaama või tagasi ning Riias tuleks kasutada keskvaksalist lennujaama saamiseks mõnda muud transpordiühendust. Ühendus Riia raudteejaama ja Riia lennujaama vahel luuakse Rail Balticu raudtee valmimisel.