HKScan vabastatud Rakvere lihakombinaadi ja Talleggi juhtidest: kahel toolil korraga istuda ei saa ({{commentsTotal}})

{{1482139599000 | amCalendar}}

HKScan vabastas töölt mitmed Rakvere ja Talleggi juhid, kelle töös avastati sisejuurdluse käigus süstemaatilisi rikkumisi, millega suunati hankeid endaga seotud ettevõtetele, teatas ettevõte. HKScan andis tagamaade selgitamiseks pressikonverentsi.

HKScan alustas 14. novembril ettevõttesisest juurdlust oma Baltikumi äritegevuse üle, millega sooviti saada kindlust, et Baltikumi äripiirkondades on järgitud hea juhtimistava põhimõtteid ja HKScani käitumisjuhiseid. Osa HKScan Baltikumi juhtkonnast vabastati sisejuurdluse ajaks töökohustustest, seni on HKScan Baltikumi tegevuste eest vastutanud kontserni turundusjuht Anne Mere.

Uurimine kinnitas ettevõtte teatel, et teatud HKScan Baltikumi juhtkonna liikmed on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi, mis on vastuolus HKScani käitumisjuhiste ja hea juhtimistava põhimõtetega.

Seoses sellega on HKScan lõpetanud töö- või juhatuse liikme lepingud Baltikumi juhi Teet Soormi, seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi, linnukasvatusdivisjoni direktori Lauri Kallikormi ja seakasvatusdivisjoni tehnikajuhi Hindrek Smidtiga. Lisaks said mitmed HKScani töötajad hoiatuse ettevõtte varaga mitteotstarbeliselt ümber käimise pärast.

Sisejuurdluse käigus selgus, et mitmed AS HKScan Estonia töötajad on ostnud tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mida omavad kas nad ise või nendega seotud osapooled, teatas ettevõte. Nende hankelepingute koguväärtus on olnud aastatel 2013 kuni 2016 umbes 28 miljonit eurot.

Uurimisest selgus, et HKScani ja allhankijate vahelistes hankelepingu tingimustes on selge huvide konflikt, kus ei järgitud börsiettevõtetele omaseid ja ka HKScani poolt nõutud läbipaistvuse põhimõtteid. Kõnealused allhankijad olid seotud sea- ja linnukasvatusega, sööda tootmise või muude teenustega nagu transport ja hooldustööd, mis on lähedalt seotud HKScani põhitegevusega.

Kõik koostöölepingud on endiselt jõus

HKScan Grupi tegevjuht Jari Latvanen selgitas pressikonverentsil, et hea juhtimistava põhimõtted on nagu eetikajuhised, mida vabastatud juhid tõsiselt ja süstemaatiliselt rikkusid. Nõnda sõlmisid nad enda huvides kallutatud hankelepinguid mahus üle 28 miljoni euro. Kui palju kahju sellega ettevõttele tekitati, selgitatakse välja edasise uurimise käigus.

Sisejuurdlus algas novembri algul ja kestis neli nädalat. Uurimise käivitasid vihjed nii ettevõtte seest kui ka väljastpoolt. Ehkki uurimine veel jätkub, koguti nüüdseks piisavalt tõendeid, et otsus juhtide ametist vabastamiseks vastu võtta ning keskenduda äride juhtimisele. Kahju suuruse kindlaks tegemiseks võrreldakse sõlmitud kahjumlikke lepinguid vaba turu võimalike lepinguhindadega, et teha selgeks vahe.

Latvanen selgitas, et kuna ta on ka ise värskelt ametis, ei saa ega oska ta kommenteerida seda, mis toimus Baltikumi äride juhtimisel enne tema ametisse nimetamist. Ta kinnitas ka, et uus juhtkond on hästi mehitatud ja keskendunud äride juhtimisele.

"Põhiline küsimus on huvide konfliktis. Ma ei ütle, et inimesed ei saanud oma tööga muidu hakkama, aga nad istusid korraga kahel toolil - nii ei saa ja põhiprobleem on selles," rõhutas Latvanen. "Mul ei jäänud muud üle, kui otsustada nii, kui see info minuni jõudis. Palusin kohe siseaudiitori abi."

Ettevõte vaatab üle kõik olemasolevad lepingud: kui need vastavad turuhinnale, jätkatakse lepingutega, kui võrdluses turuga on ettevõte saanud kahju, võetkase konkureerivad pakkumised ning vahetatakse leping välja. Mitmed lepingud öeldakse seetõttu üles, sest juba on tuvastatud kahju, ent ühtki lepingut pole tänase päeva seisuga veel lõpetatud.

Latvanen ütles, et ta on oma varasemas karjääris huvide konflikti küsimusega ka varem kokku puutunud.

Siseuurimise ajaks ettevõtet juhtima pandud senine turundusjuht Anne Mere kinnitati nüüdsest püsivalt ettevõtte Baltikumi äriüksuse juhiks. Mere kinnitas, et ettevõttes on normaalne rütm peaaegu taastatud ning uusi suuri muutusi oodata pole. Püütakse keskenduda aasta kiireima aja - jõulude - üleelamisele.

Vallandatud juhid on seotud konkurentsi osutamise keeluga.

Analoogsete juhtumite vältimiseks edaspidi püütakse hea juhtimistava põhimõtteid paremini töötajateni viia, sellele peavad edaspidi alla kirjutama ka kõik lepingulised partnerid, et nad mõistaksid ja järgiksid ettevõtte põhimõtteid.

Teet Soorm: kõik tehingud teenisid HKScani huve

Ametist vallandatud Teet Soorm teatas, et HKScani Baltikumi juhtkonna äriotsused on olnud läbipaistvad, tehtud omanike teadmisel ja heakskiidul ning teeninud HKScani kontserni huve.

Soorm rõhutas, et otsuseid on iga-aastaselt auditeerinud PricewaterhouseCoopers, kes pole varasema enam kui kümne aasta jooksul tuvastanud ühtegi rikkumist.

Soormi sõnul loodi koostööpartnerite süsteem lähtudes HKScani huvidest, kuna põllumajanduses valitsenud kriisiajal sisuliselt puudus Eestis stabiilselt toimiv linnu- ja seakasvatus. “Edukaks töö jätkumiseks ja laienemiseks tundis HKScan suurt vajadust võimalikult tarnekindla ja efektiivse linnu- ja seakasvatuse süsteemi järele,” märkis Soorm.

“Seafarmide ja teiste koostööpartnerite ringi loomisel kinnitas toonane ettevõtte Baltikumi äride juht Olli Antniemi juba 2010. aastal, et omanikud ei näe toimuvas mingit huvide konflikti, seda on Antniemi teatanud ka avalikult meedia vahendusel,” lisas Soorm.

Soormi sõnul ei ole HKScani Baltikumi juhtkond HKscani ärihuve kahjustanud ega ühtegi rikkumist toime pannud, vaid on tegutsenud emakontserni majanduslikke huve silmas pidades, kasutoovalt, läbipaistvalt ning omanike eelneval heakskiidul.

Ettevõte pole kuriteoteadet esitanud

HKScani Grupi tegevjuhi Jari Latvaneni sõnul pole ettevõte veel vallandatud juhtivtöötajate suhtes Eesti ametivõimudele kuriteoteadet esitanud. "Meie inimesed uurivad hetkel materjale, aga Eesti politseiga pole me veel ühendust võtnud ega neile materjale edastanud," ütles Latvanen BNS-ile.

"Mõned neist on olnud mõlemal pool lauda. Kas see on olnud struktureeritud või mitte - kui me räägime kogusummast 28 miljonit eurot, siis ilmselt on see olnud struktureeritud tegevus," sõnas Latvanen vastuseks küsimusele, kas vallandatud juhtivtöötajad tegutsesid rikkumisi toime pannes ühiselt.

Urmas Laht lubab vallandatud juhid tööle kutsuda

Eesti sealihakasvatajaid ühendava Ühistu Eesti Lihatööstus esimees Urmas Laht kavatseb kutsuda HKScanist vallandatud neli endist juhtkonna liiget enda juurde tööle, kuna tegemist on kogenud ja pädevate inimestega, keda Eesti sealihasektor tema sõnul vajab.

"Ütleme nii, et see, mis meie ärikultuuris on normaalne, ei pruugi mujal seda olla. Selles ei ole aga midagi kriminaalset, kui sinu isa tegutseb sinuga samas sektoris," ütles Laht BNS-ile, viidates HKScani Baltikumi juhi kohalt eemaldatud Teet Soormile, kelle lähisugulastega seotud firmad on tihedates ärisidemetes Soormi juhitavate ettevõtetega.

Laht tõi välja, et ta ei tea lihatööstuskontserni Balti juhtkonnale esitatud süüdistuste sisu, kuid esmapilgul ei tundu seal midagi kriminaalset olevat. "Mina ei pea sellist huvide konflikti takistuseks, seda enam, et ettevõte oli ju hästi juhitud ja viimaste aastate majandusnäitajad olid korras," lisas Soorm.

Seetõttu kavatseb Laht peatselt endiste HKScani töötajatega ühendust võtta, et neid Ühistu Eesti Lihatööstusse tööle kutsuda. "Minu jaoks on see hea uudis, helistan ja teen neile tööpakkumise," märkis ta, lisades, et tegemist on kahtlemata valdkonda väga hästi tundvate inimestega, keda Eesti lihatööstus kahtlemata keerulises situatsioonis vajab.

Toimetaja: Merilin Pärli



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: