Kaheksa naiste tugikeskust võib rahapuudusel tegevuse lõpetada ({{commentsTotal}})

{{1482304857000 | amCalendar}}

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) kinnitusel lõpetavad uuest aastast väidetava alarahastuse tõttu Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused oma tegevuse.

Eesti Naiste Varjupaikade Liit süüdistab olukorras sotsiaalministeeriumi, mis on vähendanud väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastust ligi poole võrra.

Liidu väitel pole rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi, mis sisaldaks nii majutust kui ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist.

"Muidugi on kahju aastatega ülesehitatut ja praeguseks hästitoimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel antud tingimustes muud võimalust ei näe," ütles ENVL-i juhatuse liige, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi.

ENVL-i juhatuse esimehe Eha Reitelmanni sõnul on Eesti Naiste Varjupaikade Liit aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastab vägivalda kogenud naiste vajadustele.

"Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata," ütles ENVL-i juhatuse liige Merle Albrant.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel luuakse aga ohvriabi seaduse muudatustega ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse teatas ERR.ee-le, et riigieelarvest on viimased kaks aastat eraldatud naiste tugikeskuste teenuse pakkumiseks 500 000 eurot.

"2017. aastal on selleks planeeritud 620 000 eurot ehk 120 000 eurot (mis on muuhulgas ühekordsete vahendite ära langemise katteks) rohkem, kui varasematel aastatel. 2015. aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra programmi "Kodune ja sooline vägivald" toetus suuruses 187 207 eurot. 2016. aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra programmi „Kodune ja sooline vägivald“ toetus 54 000 eurot ning lisaks veel ühekordselt 150 000 eurot psühholoogiliseks ja juriidiliseks nõustamiseks," kinnitas asekantsler.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: