Ohvriabiseaduse muudatusega tagab riik naiste tugikeskustele stabiilse rahastuse kõikjal Eestis, kuid Naiste Varjupaikade Liidu hinnangul raha keskustele väheneb.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esimees Eha Reitelmann rääkis saates, et üle kümne aasta on üles ehitatud teenusesüsteem, kuhu on panustanud võrdselt nii MTÜ-d, vabatahtlikud kui ka riigiasutused, kuid tänaseks on see süsteem hävitatud. Tema sõnul on täna maakondades väga erineva kvaliteediga teenusepakkumine.

"Me küll räägime tagajärgedega tegelemisest, aga me ei saa jätta ohvreid abita täna ja sellepärast peaksime minema edasi sellega - meie oleme teinud ettepaneku -, et kui poliitkud on vastu võtnud otsuse, et seda teenust on vaja, et see on riiklik teenus, siis muuta see täielikult riiklikuks, et see oleks väga selgelt planeeritud, et oleks tööle võetud spetsialistid ja et oleks pikemaajaliselt planeeritud ja tagatud teenus," rääkis Reitelmann ja lisas, et valdkonna probleem ei ole ainult rahapuudus.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter kommenteeris, et pilt on laias laastus läinud ikkagi paremaks.

"Kui varem üldse MTÜ-d märkasid, et sellist teenust on naistele vaja ja selle algatusega on täna jõutud nii kaugele, et ka riigi tasandil on rahastus ja arusaamine, et see teenus vajalik ja jätkusuutlik, siis seda poleks saanud juhtuda ilma, kui need aktiivsed naised poleks ise algatusega välja tulnud. On oluline tunnistada tervikuna ühiskonnas, et see muudatus on olnud oluline, märgiline, ka rahvusvahelises mõttes. Siit edasi, me võime tõesti olla mingites küsimustes kriitilised, kas raha on piisavalt, kuidas raha on jaotatud, aga laias laastus oleme õigel teel ja kõik ettepanekud, mis tuelvad, on laual," rääkis Kanter.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäe sõnul ei peaks kiirustama ütlema, et tänane süsteem ei toimi.

"Me korraldame seda teenust sellest aastast, oleme kohtunud tugiteenuste pakkujatega ja tegeleme täna probleemide analüüsiga. Aprilli alguses on kavas kohtuda tugiteenuste keskustega ja rääkida, kuidas lahendada probleeme ja püüame mõtestada paremini rahaprobeemi," ütles Veermäe.

Tähtvere Avatud naistekeskuse juhataja Pille Rives märkis, et kuigi sotsiaalkindlustusametil on olnud mudel, kuidas piirhindasid kalkuleerida, siis selle juures ei ole arvestatud ressursse näiteks ennetusteavitusele.

"See asi lihtsalt ei tööta sellisel viisil. See asi on läbi mõtlemata. Läbi mõtlemata on ka see, et võib-olla riigil polegi ressurssi Istanbuli konventsiooniga ühinemiseks. Kui pole, siis tuleb asi päevakorrast maha võtta," ütles Rives.

Loe "Suud puhtaks" otseblogi: