Kruusateede kehv seisukord sunnib raskeveokitele meetmeid rakendama ({{commentsTotal}})

Riigi metsamajandamise keskus ja maanteeamet on mitmel pool Eestis seadnud kruusateedele sõidukite massipiiranguid, vältimaks nende lagunemist. Raietööd saab metsades küll teha, kuid puidu väljavedu suurte veokitega tuleb ilma jahenemise või teede kuivamiseni edasi lükata.

Mitmendat aastat pole aasta lõpul õiget talve. Metsa tehes tuleb sellega arvestada. Riigi metsamajandamise keskus on mõnelegi metsateele paigaldanud märgi, mis kohustab enne rohkem kui seitse tonni kaaluva sõidukiga edasi liikumist võtma ühendust tee valdajaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me paneme märgid selliste teede peale, mida majandamiseks vajame ja tahame teada, kes seal liiklevad. Need massipiirangu märgid ongi selleks, et saame teada, kes teed kasutab. Kui teega midagi juhtub, saame pöörduda vatsava firma, eraisiku või metsaomaniku poole," ütles Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp.

Lõikust ja puidu kokkuvedu saab metsas teha. Suure väljaveotehnikaga metsatulekut tuleb aga tõsiselt kaaluda.

"Teed kasutame täpselt niimoodi, nagu tee kannatab. Praegu siin me teemegi raie, viime välja lattu ja enne ära ei vii, kui tee võimaldab - kas kuivab või külmetab," rääkis Sepp.

Eestimaa kruusateed on nii viletsas seisus, et maanteeameti hinnangul võib raskete vedude mõjul osa teid kaotada täielikult kandevõime. Maanteeamet on kehtestanud massipiirangud ligi 900 kilomeetrile riigiteedele. Keerulisem on olukord Lääne-Eestis.

"Kruusatee sõidetakse täiesti katki ja see laguneb sedavõrd, et remontida ei saa ja see tuleb täiesti nullist üles ehitada. Seetõttu tulebki seal liiklust piirata," ütles maanteeameti Ida regiooni hooldusvaldkonna juht Andres Piibeleht.

Lõuna-Eestis on mõnel pool kehtestanud teepiiranguid ka omavalitsused. Suuremaid teelõhkumisi pole seni olnud, kuid näiteks Vissi kalmistule pääsemisega oli jõulude ajal tükk tegu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: