Politsei avastas mullu ligi 2000 tee võimaliku kahjustamise juhtumit
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avastas mullu 1831 juhtumit, kus sõiduk või autorong võis kahjustada teed, neist umbes 1100 korral oli tegemist lubatud massi ületamisega.
"Kuivõrd teedel ja sildadel on kindel kandevõime, siis - et vältida ja piirata nende kiiret lagunemist - on seaduses kehtestatud mootorsõiduki, haagiste ja autorongide suurimad lubatud massid. Sõidukite kaalumisega tegelevad kõikide prefektuuride liiklusgrupid üle Eesti igapäevaselt," ütles PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusgrupi välijuht Toomas Korenev ERR-ile.
"Samuti on sõiduki tootja näinud ette lubatud koormused, mille ületamisel pole enam sõidukiga liiklemine ohutu. Politsei sekkumine on siinkohal vajalik, et kõrvaldada liiklusest sõidukid, mis ohustavad tee püsivust või liiklusohutust. Samuti paremate konkurentsitingimuste tagamiseks ausatele vedajatele," lisas Korenev.
Massipiirangutest kinnipidamise, aga ka mõõtmete ja teljekoormuse suhtes esinevaid rikkumisi ning muid tegevusi, mis võivad ohustada tee püsivust või liiklusohutust, käsitleb Teeseaduse paragrahv 261, mille alusel politsei saab nõudeid eiranud juhte või veoki omanikke karistada. "Lõppkokkuvõttes võib igasugune rikkumine midagi lõhkuda - kas lendab ülekaalulisel veokil või haagisel ratas alt ära ja see lohiseb pärast asfaltil ning lõhub seda. Eks on ka nähtud neid haagiseid, kus minnakse maanteele suure kiirusega ja haagis viskab auto tagurpidi. Või tekib muu oht kaasliiklejatele," rääkis Korenev. Seetõttu on tema sõnul oluline jälgida lisaks veoautodele ka väiksemaid sõidukeid, mis samuti võivad liigsuure koorma tõttu ohtlikuks muutuda.
Eelmisel aastal avastatud rikkumistest oli PPA andmete kohaselt 1538 seotud veoautodega. Enim rikkumisi avastas politsei Harjumaal - 662, millest 533 puudutasid veokeid. Tartumaal oli 396 rikkumist, neist 339 veoautodega, Pärnumaal 127 (veokitega 112), Võru maakonnas 120 (108), Jõgevamaal 107 (94) juhtumit. Kõige vähem - kolm rikkumist - avastati Hiiumaal, Läänemaal oli 13, Rapla maakonnas 18, Saaremaal 21 ja Põlvamaal 42 juhtumit.
Korenev ei osanud öelda, kui suur osa Harjumaal tabatud rikkujatest leiti Tallinnas, kuid tema hinnangul võivad umbes pooled neist olla kasutanud ka pealinna tänavaid. "Võib-olla tõesti ei ole Tallinnas saekaatrit ning siia metsa ei veeta. Aga kohe Peterburi tee ääres on karjäär, siin on suured laod ja sadamad, kuhu ja kust vedu käib. Vahest isegi üle poolte nendest vedudest jõuab lõpuks Tallinnasse või oleks jõudnud," rääkis politsei liiklusgrupi välijuht.
Samas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et raskekaalulised veokid linna tänavate jaoks erilist probleemi ei tähenda. Sama moodi on kulutavad teid rasked trollibussid, tõdes Sulg. Pigem kuluvad vanad teed tavakasutuse käigus, lisas Sulg.
"Prefektuuride liiklusgrupid tegelevad sõidukite kaalumisega igapäevaselt. Selleks on politseibussides teljekoormuskaalud, mis asetatakse kaalutava sõiduki iga ratta alla ning fikseeritakse näit. Kaalumist tehaakse kohas, kus seda on võimalik teostada, näiteks parklas, bussipeatuses, kiirendusrajal," rääkis Korenev. Tema sõnul tehakse kaalumisi kõikidel teedel, nii linnas kui ka maanteel, kuid Tallinnas jälgitakse, et sellega liiklust ei takistataks.
Politsei ei kogu eraldi statistikat koorma liigi osas. Samuti ei ole andmeid kaalumiste koguarvu kohta, registreeritakse ainult rikkumised.
Toimetaja: Mait Ots