Ajalehe uuring korraldati lõppenud aasta 1.-12. detsembrini ning sellest võttis interneti teel osa 1023 valimisealist rootslast. Lisaks küsitleti NATO teemadel veel 700 inimest ka telefoni teel. Uuringu veamarginaali pole teatatud, vahendas Yle.

Kui veel 2015. aastal oli NATO-ga liitumise vastu 50 protsenti rootslastest, siis 2016. aasta detsembris oli sellel seisukohal vaid 40 protsenti küsitletutest. Samal ajal on ebakindla seisukohaga inimeste osakaal tõusnud kaheksa protsendipunkti võrra 24 protsendini.

Eelmise uuringu ajal toetas NATO-ga liitumist 35 protsenti, detsembris oli see näitaja ühe protsendipunkti võrra tõusnud.

NATO-sse suhtub negatiivselt vaid 10 protsenti osalenutest ja 17 protsenti arvab, et Rootsi julgeolek NATO liikmena halveneks. Kolmandik vastanutest aga on veendunud, et julgeolek liitumise korral hoopis suureneks.

Usk iseseisvasse kaitsevõimesse on nõrk

Kaks kolmandikku vastanutest ei usu, et Rootsi suudaks oma piiridesse tungijate või välisriikide piiririkkumiste vastu iseseisvalt võidelda.

23 protsenti osalenutest leiab, et neil on iseseisva kaitsevõime suhtes "väga vähene" usaldus, "üsna vähe" usaldab riigi kaitsevõimet 43 protsenti rootslastest. Mõlemad näitajad on 2015. aastaga võrreldes tõusnud nelja protsendipunkti võrra.

"Eriti palju" usaldab riigi iseseisvat kaitsevõimet vaid üks protsent vastanutest.

Venemaad peetakse ohuks

40 protsenti uuringus osalenutest leiab, et Venemaa kujutab Rootsile suurt ohtu. 32 protsenti arvas, et Venemaa poolt kujutatav oht on üsna suur ja seitse protsenti on veendunud, et see oht on väga suur.

Rohkem kui pool ehk 55 protsenti rootslastest toetab kaitsekulutuste tõstmist, 26 protsenti leiab, et kulutused peaksid püsima praegusel tasemel ning kaitsekulutusi soovib kärpida kaheksa protsenti vastanutest.

Uuring avalikustati enne pühapäeval Sälenis toimuvat julgeolekupoliitilist konverentsi, millest võtab igal aastal osa umbes 300 poliitikut ja asjatundjat.