Ajalehe andmetel registreeriti kiri kaitseministeeriumis ametlikult teisipäeval, vahendas The Local.

ÜRO-s võeti käesoleva aasta juulis vastu ülemaailmne tuumarelvade keelustamise lepe, seda hoolimata USA ja teiste tuumarelvi omavate riikide vastuseisust. Lepe võeti vastu 122 poolthäälega, vastu hääletas vaid NATO liige Holland, ja Singapur jäi erapooletuks.

Läbirääkimistelt ja hääletuselt jäid eemale kõik üheksa tuumariiki - USA, Suurbritannia, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Pakistan, India, Iisrael ja Põhja-Korea.

Kõnelusi boikottisid ka Jaapan kui ainus riik, keda on kunagi tuumarelvadega rünnatud, ning enamik NATO riike. Eesti koos teiste NATO liikmesriikidega ei osalenud ÜRO-s toimunud hääletusel. "Hääletusel ükski NATO riik peale Hollandi ei osale," ütles välisministeeriumi pressiesindaja tookord.

Lepe avatakse ÜRO poolt ametlikul allkirjastamiseks käesoleva aasta septembris.

Svenska Dagbladeti kohaselt nentis Mattis, et Rootsi-USA kaitsealane koostöö võib kannatada, kui Stockholm allkirja annab.

"Järelm on selline, et kui valitsus annab allkirja tuumarelvade keelustamise konventsioonile, sealhulgas ka Rootsi territooriumil, võib see mõjutada nii kaitsealast koostööd rahuajal kui ka võimalikku USA-poolset sõjalist abi kriisiolukorras," kirjutab Svenska Dagbladet.

Augusti alguses andis välisminister Margot Wallström mõista, et Rootsi valitsusel on kavas leppele allkiri anda. Samuti ütles Wallström, et "Rootsi poolthääl on täielikult kooskõlas riigi desarmeerimispoliitikaga, mis omakorda on osa laiemast julgeolekupoliitikast".

"Meie esialgne hinnang näitab, et meie kahe- ja mitmepoolne väliskoostöö riigikaitse vallas, sealhulgas partnerlus NATO-ga ja koostöö Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, saab jätkuda," lisas Wallström augusti alguses.