Praegu on kõigi merel toimuvate tegevuste jaoks ette nähtud oma regulatsioon. See tähendab, et näiteks hoonestuslubade andmisel või uute laevateede kavandamisel arvestatakse ainult vastava valdkonna huvisid, ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap ERRi raadiouudistele.

Tarvis oleks aga terviklikku käsitlust, et iga tegevuse puhul saaks hundid söönuks ja lambad jääksid terveks. Konsap tõi näiteks meretuuleparkide kavandamise.

"Meretuulepargid on uued objektid meres. Samas nad võistlevad traditsiooniliste tegevustega nagu meretransport ja kalandus. Mereala planeeringu eesmärk ongi vaadata kõiki neid tegevusi koos, selleks et teised tegevused saaksid samamoodi toimida," selgitas ta.

Mereala planeeringu esmase eesmärgi on paika pannud Euroopa Liidu direktiiv, mis käsib kõigil mereäärsetel liikmesriikidel oma planeering koostada. Dokumentides kirjeldatakse eesmärki kui ökosüsteemset lähenemist.

Sellest tulenevalt tehti läinud aastal juba mitmed uuringudki ära. Näiteks koondati kokku andmed Eesti merealal liikuvate lindude rändekoridoride kohta ning analüüsiti, millist mõju avaldavad tuulepargid lindude toitumisaladele. Ühtlasi uuriti ka Saaremaalt lõuna ja edela suunas toimuvat nahkiirte rännet. Samas pole mereala planeeringu eesmärk ainult piirangute seadmine, vaid sellest peaks saama tööriist ka ettevõtjatele.

Tegelikult hakati mereala planeeringut ette valmistama juba 2009. aastal ning Pärnu- ja Hiiumaaga puutuv mereala on nüüdseks pilootprojektina ka ära planeeritud.

Hiiumaa puhul sai planeering suvel ka kinnituse, Pärnumaa-äärse mereala planeering ringleb veel rahandusministeeriumis. Nende kahe planeeringu koostamisel tulid välja põhilised vaidluskohad, mis ilmselt ootavad ka kogu Eesti mereala planeeringut. Näiteks läksid Emmaste vald, üheksa eraisikut ning tuuleenergia vastaseid koondav MTÜ Hiiu Tuul kohtusse, kuna planeering lubab Hiiumaa lähistele rajada suured tuulepargid.

"Mõlemal pool on olnud küsimuseks eelkõige see, kui kaugele rannikust võiks olla tuulepark rajatud olla ja mis kasu võiks saada kohalik omavalitsus nende tuuleparkide rajamisest. Lisaks muidugi tuuleparkide mõju kalandusele, mis on Pärnumaal olnud põhiküsimuseks, ja lisaks on olnud küsimusi seoses kaabelühendustega, et Hiiumaa elektrivõrk ka paraneks," lausus Konsap.

Esmane mereala planeeringu eskiis peaks avalikkuse ette jõudma hiljemalt järgmise aasta novembris. Päris valmis loodetakse planeering saada 2019. aasta detsembriks.