Trump andis lubaduse kohtuda luureametnikega aasta lõpus, kui president Barack Obama kuulutas välja sanktsioonid Venemaa vastu ja saatis maalt välja 35 Vene diplomaati. Kuid Trump on pidevalt avalikult kahelnud USA luureandmetes, viidates sellele, et Venemaa osalus ei pruugi olla kindel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui nad ei tea kindlalt, siis on see väga ebaaus. Ja ma tean väga palju häkkimiste kohta. Häkkimisi on väga keeruline tõestada. See võib olla keegi teine. Ja ma tean samuti asju, mida paljud teised ei tea selle olukorra kohta, seega ei pruugi neil selle puhul õigus olla," ütles Trump.

Neljapäeval toimus kongressis esimene avalik istung Venemaa valimistesse sekkumise teemal, kus lahkuva valitsuse luureametkondade juht James Clapper nimetas Venemaa osalust kaheldamatuks.

"Tegemist oli mitmetahulise ettevõtmisega. Häkkimine oli vaid üks osa sellest. Selle kõrval oli veel klassikalist propagandat, valeinfo jagamist, libauudiseid," selgitas Clapper.

Tema sõnul aga ei ole see tema öelda, kas Venemaa sekkumine valimistesse lõplikku tulemust mõjutas.

"Esiteks, Venema ei muutnud ühtegi hääletustulemust või midagi sarnast. Luureametkondadel ei ole võimalust hinnata seda, mis mõju oli sellel valijaskonna otsustele," sõnas ta.

Paljude poliitikute jaoks polegi lõpuks tähtis mõju, vaid see, et sekkumine niisugusel viisil toimus.

"Venemaa ei käskinud Hillary Clintonil loobuda Wisconsinisse või Michigani minemast. Nad ei pannud tema keldrisse e-kirjade serverit või Anthony Weineri sülearvutisse neid e-kirju. Seda öeldes - kas me peaks heaks kiitma ükskõik, millise välise tegelase sekkumist meie valimissüsteemi? Ei, kindlasti mitte," kommenteeris kongressi esindajatekoja spiiker Paul Ryan.

Venemaa küberrünnakute kohta avaldatakse järgmisel nädalal veel materjale ning peetakse kongressis avalikke istungeid.