"Välisilm" võttis kokku USA valimisi tabanud küberkampaania põhipunktid ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

ETV poliitikasaates "Välisilm" võttis ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler kokku viimaste päevade arengud, mis puudutavad presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakuid ja infooperatsioone, mille peasüüdlaseks peetakse Venemaad.

USA järgmine president Donald Trump astub ametisse 11 päeva pärast, kuid on juba luureametkondadega - kes järgmised neli aastat temale alluvad - raksu läinud. Põhjuseks luurajate hinnang, et Venemaa püüdis USA valimisi mõjutada.

Kogu lugu sai alguse suvel, kui USA demokraatide erakond teatas, et nende arvutisüsteemidesse on häkitud.

"Demokraatide erakonna tegevjuhatuse e-kirjade serverisse murti sisse, samuti tõenäoliselt mõnesse teise nende süsteemi. Sealt omandati informatsiooni, teisaldati see kuskile mujale ja seejärel kasutati strateegilise infooperatsiooni jaoks lekitades informatsiooni läbi Wikileaks'i, DC Leaks'i nimelise koha ja Guccifer 2.0 nimelise tegelase eesmärgiga kompromiteerida eelkõige Hillary Clintonit, aga ka demokraatide erakonda üldiselt," rääkis mõttekoja Atlantic Council küberturvalisuse ekspert Beau Woods.

Lühidalt kokku võttes - häkkerid said kätte demokraatide tegevjuhtkonna e-kirjad ja Hillary Clintoni kampaaniajuhi e-kirjad, lekitasid need avalikkusele ning nende leketest kirjutati tuhandeid uudiseid.

"Me peame eristama kaht asja. Erakonna meiliserverisse sissetungimine on üks osa, teine on infooperatsioon, mida võidi juhtida Venemaa valitsuse kõrgematelt tasanditelt," rõhutas Woods.

Sellest, et Venemaa valitsus on kõrgel tasandil püüdmas mõjutada USA valimisi - andsid USA luureametkonnad märku juba kuu aega enne valimisi. Nad arvasid seda ka pärast valimisi ja president Barack Obama otsustas seetõttu aasta lõpus maalt välja saata 35 Venemaa diplomaati, sulgeda kaks Venemaale kuuluvat asutust ja kehtestada sanktsioonid Venemaa vastu.

Valimisprotsessidesse sekkumine ei ole midagi uut, propaganda ja valeinformatsiooni jagamine samuti mitte. Kuid USA valimistesaaga teeb oluliseks see, et enne USA järgmine president Donald Trump teatas korduvalt ja avalikult, et kahtleb Luure Keskagentuuri (CIA), Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) järelduses, et Venemaa oli valimistesse sekkumise taga.

"Häkkimisi on väga keeruline tõestada, seega see võis olla ka keegi teine. Samuti tean ma asju, mida teised ei tea, mis tähendab, et nad ei pruugi olla kindlad selles, mis juhtus," kommenteeris Trump varem.

"Tehnoloogiapoole kogukonnad ja poliitikapoole kogukonnad - küberpoliitika inimesed - on kõik peaaegu sajaprotsendiliselt ühel meelel, et Venemaa päritolu asjaosaline oli nii erakonna küberrünnaku taga kui ka demokraatide vastase infooperatsiooni taga. Mida tehnoloogiakogukond ei tea ja ei saagi teada praegu, on see, millist informatsiooni on üldse kogutud selleks, et tõestada, et Venemaa valitsus juhendas kõige kõrgemal tasandil kas häkkimist, infooperatsiooni või mõlemat neist," rääkis Woods.

Trump kohtus luureametite juhtidega reedel, mille järel ütles ta pressiteates, et sekkumisel ei olnud mingit mõju valimistulemustele, eriti kuna hääletusmasinaid ei häkitud. Selles pressiteates ta ei kahelnud enam luureametite järeldustes.

Reede pärastlõunal avaldatud luureametkondade raportist aga tõendeid ei leia - luurajatel ei ole lihtsalt kombeks oma meetodeid ja allikaid avaldada. Lühike viieleheküljeline raport nimetab aga, et näiteks CIA ja FBI on oma hinnangutes väga kindlad, et Venemaa president Vladimir Putin andis käsu korraldada Clintoni-vastane kampaania, NSA on selles aga vaid keskmiselt kindel.

Trumpi meeskond avalikult häkkimist ja informatsioonikampaaniat ei erista ja näeb selles eelkõige Obama rünnakut Trumpi vastu.

"Ühelt poolt on Venemaa, Hiina ja teised riigid küberrünnakuid püüdnud sooritada USA vastu kogu aeg, teisalt aga on nüüd olukord, kus president Obama, kellel on vaid kaks nädalat ametis jäänud ja kes teadis kõigist nendest asjadest alates 2015. aastast ja kes nüüd otsustab seada kõige suuremad sanktsioonid, mis me oleme üldse selles valdkonnas kellelegi seadnud. Kui Hiina häkkis ja varastas valitsusametnike isikuandmeid ei kuulnud me sellest midagi. Seega siin on juures poliitiline soov diskrediteerida presidendiks valitud Donald Trumpi võitu, see on vaieldamatu," märkis vabariiklaste erakonna tegevjuht ja Trumpi kabinetiülem Reince Priebus.

President Barack Obama soovitas oma järeltulijal oma uusi alluvaid rohkem usaldada.

"Presidendina pead sa austama neid institutsioone ja protsesse selleks, et teha häid otsuseid, sest sa sõltud teistest inimestest. Kui ma Trumpiga vestlesin meie luureametkondadest, siis ma ütlesin talle, et sul tuleb hetki, kus sa näed tooreid luureandmeid ja kaheksa-aastase kogemuse pealt võin ma öelda, et luurekogukonnad julgevad ilusti öelda, et teate, me ei oska kindla peale öelda, mida need luureandmed veel tähendavad. Aga tuleb ka hetki, kus ainus viis teha head otsust on see, kui sul on kindlustunne, et kõik töötab õigesti ja inimesed, keda sa oled ametisse seadnud, annavad sulle oma kõige ausama hinnangu," lausus Obama.

Nädalavahetusel andis Trump sotsiaalmeedia Twitteri kaudu märku, et tema varasemad Venemaa-sõbralikud seisukohad pole muutunud, öeldes, et vaid lollid ei taha Venemaaga paremaid suhteid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: