Meedia: Trump tahab tagandada Bideni ründamisest hoidunud FBI juhti

USA president Donald Trump soovib vallandada Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi ja peaprokuröri selle eest, et nood ei ole piisavalt agaralt uurinud süüdistusi demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni ja tema poja väidetavalt korruptiivsete ärisuhete kohta, kirjutab väljaanne The Times.
Trump sooviks, et FBI direktor Christopher Wray alustaks uurimist Bideni poja Hunter Bideni äritegevust Ukrainas ja Hiinas puudutavate väidetavate e-kirjade asjus, mis justkui näitaks Bideni perekonna korruptiivset tegevust. Trump lootis, et Bidenite suhtes algatatud uurimine andnuks tema presidendikampaaniale samasuguse tõuke nagu 2016. aastal, kui tollane FBI juht James Comey kaks nädalat enne valimispäeva tõi demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-kirjade suhtes käivitatud uurimises välja uued kompromiteerivad andmed. Demokraadid leiavad, et tollane uurimine viis suure osa ebakindlaid valijaid viimasel hetkel Clintoni tagant ära, märgib The Times.
Ajaleht New York Post avaldas eelmisel nädalal väidetavalt Hunter Bideni sülearvutist pärinevad e-kirjad, mille mõni lõik andvat tunnistust, justkui olevat Hunter kasutanud oma endisest asepresidendist isa enda äritegevuse toetamiseks ning viidanud ka isa võimalikule soovile saada tehingutest oma osa. Trump ja tema toetajad leiavad, et tegemist on Bideni perekonna suure korruptsiooni paljastamisega, kuid Wray ning justiitsminister Bill Barr pole ilmutanud suurt entusiasmi nende andmete uurimisel.
"Peame saama peaprokuröri (kes on USA-s ka justiitsminister - toim.) tegutsema," ütles Trump teisipäeval telekanalile Fox News, lisades, et Barr peaks kiirustama.
Ajalehe The Washington Post andmeil olevat Trump kitsas ringis arutanud ideed vallandada nii Barr kui Wray pärast 3. novembri valimisi. Väidetavalt peab ta Wray nimetamist FBI juhiks 2017. aastal üheks oma kõige ebaõnnestunumaks personaliotsuseks. Samuti olevat Valge Maja personalijuht Mark Meadows kritiseerinud teravalt Wrayd.
Barr on aga administratsiooni sisemise kriitika all selle eest, et tema korraldatud uurimine eelmise presidendi Barack Obama algatatud uurimise kohta Trumpi 2016. aasta presidendikampaania ja Venemaa seostee kohta lõppes ilma Trumpi eelkäija rikkumisi tuvastamata.
Sel nädalal lisandus Hunter Bideni e-kirjade skandaali uus tegelane, tema endine äripartner Tony Bobulinski, kes kinnitas kirjade õigsust ning tunnistas, et ühe Hiina energiaettevõttega plaanitava tehingu juures olnud viide 10-protsendisele osalusele pidi minema Joe Bidenile. Samuti kinnitas ta, et kui Hunter eitab oma isa osalemist tema äritegevuses, siis tegelikult see nii ei olnud ning tegemist olevat kogu Bidenite perekonna ettevõtmisega.
Bobulinski kohta, kes on ise eitanud oma poliitilisi motiive, on vähe teada, tunnistab The Times. Kuid leht viitab, et eelmisel aastal Caymani saartel peetud kohtuvaidluses ühe muu Hiina ettevõtetega seotud tegingute üle seadis kohtunik Bobulinski usaldusväärsuse kahtluse alla. Samuti tekitab Bobulinski neutraalsuse suhtes kahtlusi see, et Trump kutsus ta oma külalisena neljapäevaõhtust televäitlust Bideniga jälgima.
Juhtumit ei muuda selgemaks ka see, et ei demokraadid ega ka ajakirjandus ei ole Hunter Bideni e-kirjade teemat laialt kajastanud ega kommenteerinud, põhjustades sellega Trumpi ja tema toetajate raevu. Sotsiaalmediavõrgustik Twitter takistas isegi New York Posti artikli levitamist ning samuti piiras seda Facebook.
Demokraadid on seni eitanud Joe Bideni seoseid oma poja äritegevusega ning samuti on tõstatatud küsimus, kas e-kirjad ei või olla omandatud või isegi fabritseeritud Venemaa abil, mis USA luure hinnangul võib püüda valimistel Trumpi toetada nagu ta seda tegi 2016. aastal.
Vaatlejate hinnangul ei saa äsjasel skandaalil olla ka nii suurt mõju valimistulemustele, kui oli 2016. aastal Hillary Clintoni e-mailide skandaalil. Esiteks ei ole seekord nii palju valijaid, kes ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Teiseks aga sobitus Clintoni teema üleval hoidmine 2016. aastal Trumpi poolt hoopis paremini välisministri ja endise esimese leedi kuvandiga, mis nagunii oli paljude jaoks kahtlane. Bidenil ei ole sellist tausta, tõdeb The Times ning lisab, et küsitlused näitavad, et mida rohkem valijad Bidenit näevad, seda rohkem ta hakkab neile meeldima.
Kolmandaks on teema tundlik ka Trumpi enda jaoks, kuna tema lapsed on juhtivatel kohtadel nii tema enda äriimpeeriumis kui ka administratsiooni ja valimiskampaania meeskonnas. Lisaks tuli eelmisel nädalal välja, et Trumpil on Hiinas salajane pangaarve ning erinevalt Bidenist, kes on oma maksuandmed avalikustanud, näidates oma tulusid ja nende allikaid, ei ole Trump seda teinud.
Toimetaja: Mait Ots