Aastaid ettevõtete brände luua aidanud Dan Mikkin ütleb, et praegu on Eesti disainimeeskond esitlenud poolikut asja. Ühelt poolt on tema sõnul loodud riigile väga kihvt kirjastiil, värvid ja kujundid, teisalt ei ole aga näidatud, kuidas oleks hea neid nn tööriistakasti e-tööriistu kasutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Brand Manual brändingu- ja teenusedisaini büroo partner Mikkin tõi näiteks, et sai just valmis Wendre uue identiteedi.

"Wendre ei võta neid fonte kasutusele, ei võta neid värve kasutusele, sest me tegime talle oma raamistiku. Aga me tahaks saada mingisusgust märki. Eesti on üks tundmatu koht. Kogu selle harjutuse eesmärk on öelda maailmale, et Eestist tulevad head asjad. Ettevõtjad janunevad selle järele, et nad ei tule kuskilt Ida-Euroopast, vaid Põhjamaalt. Ja seal on oma kiiks, mille poolest ta on teistest etem."

Välisriikidesse Värska vett eksportiv Mari-Liis Küppar ütleb, et tema jaoks on Eesti brändi tööriistakast oluline, sest on olemas ühtsed Eestit tutvustavad materjalid, konkreetse Eesti märgi olemasolu ei pea ta aga tähtsaks.

"Kõigepealt me müüme seda, kust me tuleme, kes me oleme riigina ja pärast seda me müüme alles seda, mis on täpselt meie ettevõte, nende konkreetsete toodete lugu, mida me tutvustame," reastas ettevõtte turundus- ja tootearendusjuht Küppar.

"Mida selgemalt ja ühisemalt me riigina välja seisame, seda selgemalt tuleme me ka nendel välisüritustel, olgu need siis messid või konverentsid, paremini välja ja jääme meelde," lisas ta.

Tallink Grupi müügi- ja turundusjuht Margus Hunt leiab, et võib-olla tulnuks alustada paar sammu kaugemalt ja kõigepealt selgitada, et mis see strateegia ja pakutud väärtused Eesti tutvustamisel peaksid olema. Ja siis vastavalt sellele hakata mõtlema konkreetselt sellega seostuvale visuaalile.

Välismaal Eesti tuntuse suurendamisel on oluline roll ka sportlastel. Siiani on Eestit esindavate sportlaste võistlusriietel ja mitmetel spordivõistlustel kasutatud "Welcome to Estonia" logo.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles leiab, et logod on 1990. aastate teema. "Me ikkagi räägime lugusid ja väljundeid on alates Facebookist ja multimeediast, lõpetades siis igasuguste brošüüride ja selgitustega ja muude platvormidega."

Dan Mikkini hinnangul oleks aga Eestil vaja ka eraldi märki, mis ühendaks eri seoses kokku.

"Rääkides ebamääraselt sellest, et me oleme toredad, meil on toredad inimesed ja me oleme aktiivsed ja meil on ilus loodus, see kõik ei jõua kusagile välja, kui meil ei ole seda mitte millegi külge haakida," leiab Mikkin.