Kirjastajad peavad EV100 raamatusarja hanketingimusi kummastavateks

Riik soovib Eesti juubeliaastal anda välja 44 raamatust koosneva kogumiksarja, mille trükkimiseks ja turundamiseks kuulutati välja riigihange. Mahukad käibe- ja välja antud teoste nõuded ning meediaplaani osakaalu tähtsus on pannud kirjastusi küsima, milleks nii karmid tingimused ning kes nendele üldse vastaks.
Aastane käive viimase kolme aasta jooksul: 600 000; välja antud teoseid aastas viimase kolme aasta jooksul: 40; esimese teose tiraaž: 5000 eksemplari; raamatusarja meediaplaani osakaal hanke lõpphindest: 40 protsenti. Need on mõned olulisemad tingimused, millele peab vastama kirjastus, kes soovib endale saada mahuka riikliku tellimuse Eesti juubeliaasta 44 kogumikteose väljaandmiseks ühe aasta jooksul. Ranged nõuded on tekitanud kirjastustes nõutust ja küsimusi, kuidas ja miks just selliste tingimusteni jõuti. Neid, kes tingimustele vastaks, on ilmselt käputäis.
Kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet hindab, et liitu kuuluvatest kirjastustest võiks hanketingimustele vastata kuni kümmekond kirjastust: Ajakirjade Kirjastus, Ersen, Koolibri, Pilgrim, Tänapäev, Varrak. Kuivõrd aga viimase aasta käibenumbreid veel pole ei pruugi see nimekiri olla täielik.
Hanget korraldava EV100 korraldustoimkonna kommunikatsiooniekspert Marje Klopets peab olulisimaks, et hankevõitja suudaks võetud kohustuse ka täita.
"Tuleb arvestada, et EV100 raamatusarja kirjastamine ja levitamine on mahukas töö ning hanke võitja peab suutma tagada, et 44 raamatust koosnev raamatusari ilmub aasta jooksul. Sarja väljaandmine ei tohi pooleli jääda. Seega varasem sellelaadne kogemus on väga oluline," rõhutab Klopets, kinnitades, et lubatud on ka ühispakkumised. "Mis puudutab käivet, siis vastavalt loogikale, et sel sarjal oleks võimalikult suur levik, innustame kirjastajaid endale ka meediapartnerit leidma ja ühispakkumist tegema. Sel juhul peaks kahe organisatsiooni käive kokku olema 600 000 eurot aastas."
Kvalifitseeruvad kirjastused osalema ei kipu
Kirjastus Tänapäev mahuks küll hanke raamidesse, kuid plaani pakkumust esitada pigem ei ole. "Programm on üles ehitatud nii, et selle täitmine on natuke loosunglik (iga nädal uus raamat) ja hanke nõuetele vastamine keeruline," põhjendab kirjastuse peatoimetaja Tauno Vahter. "Kuna tegu on üsna suure programmiga, siis on arusaadav, et tervet asja ei saa ette võtta väga väike kirjastus. Samas on käibenõue ja nimetuste arvu number pigem liiga piiravad," leiab ta. "Teoreetiliselt võib meediaplaani kokku kirjutada ükskõik milline kirjastus. Tegelikkuses on aga eelis kirjastustel, kellel on tihedam seos erinevate meediaväljaannetega. Näiteks kui Postimees tahaks hankel osaleda, peaks ta seda tegema kellegagi koos, sest ei täida 40 raamatu nõuet."
Ka kirjastuse Pegasus juhile Andres Tiislerile tundub, et eelisseisus on need kirjastused, kes kuuluvad meediakontserni.
"Raamatusarja idee on ju väga hea. Aga nii palju võin küll öelda, et kuna riigihanke täitmisega seotud kulud peab kirjastus katma raamatusarja müügituludest, siis on väiksemal kirjastusel sellises projektis osalemise äriline risk väga suur. Arvestades seda ning lisaks ka ka üsnagi mahuka turundusplaani nõuet, annavad hanketingimused minu arvates võimaluse osaleda ainult meediakontsernidesse kuuluvatele kirjastustele," põhjendab Tiisler.
Talle sekundeerib kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.
"Hanke korraldaja on seadnud üsna arusaamatu mõttega kitsendusi. Näiteks esimese raamatu tiraaž, mis on hankes maksimumnumbriga määratud. Kui soovitakse, et raamat leviks võimalikult palju ja esimene raamat võiks olla pidulik avalöök, võiks see olla siiski kirjastaja määrata, kui suure arvuga ta söandab välja tulla. Ka teised kitsendused nagu näiteks aastas ilmunud raamatute arv nõutukstegevad. Avalik ideekonkurss oleks kindlasti olnud teretulnud ja küllap oleks sinna jõudnud üllatavaid ja hoogsaid mõtteid. Soovitud meediaplaan nõuab väga suuri rahalisi pingutusi, väikestele kirjastustele käib selline turundus kindlasti ülejõu," ütleb Kaalep, tõdedes, et kirjastus Hea Lugu hanketingimustele ei vasta ja seda, kas nad plaanivad hankes kellegagi koos osaleda, pole jõudnud veel arutada.
Tänapäeva peatoimetaja Vahter ütleb, et kui juba sellist sarja üldse teha, siis võinuks valida mõne teise tee. "Näiteks selline variant, nagu sarjal "Avatud Eesti Raamat", kus on tehtud ühtne kujundus ja avaldamist toetatakse Kultuurkapitali kaudu, aga raamatuid avaldavad väga mitmed erinevad kirjastused," pakub Vahter välja. "Suurema hulga kirjastuste kaasamine on raskemini juhitav, kuid tulemus on kvaliteetsem. Praegu on valitud küllalt range mudel stiilis "kõik või mitte midagi"," heidab ta ette.
Kirjastuse Sinisukk juhatuse liige Marie Edala on veelgi kriitilisem.
"Vaatasin neid põgusalt ja sain aru, et peaksin pakkuma hinda, teadmata lehekülgede arvu, illustratsioonide olemasolu, värvilisust jne, põhikriteeriumiks „taskukohasus“ ja võimalikult suur tiraaž," teeb Edala kokkuvõtte. "Ei saa, ausalt öeldes, aru, miks kujundaja valiti eelnevalt - oleks pidanud vast andma teostajale niigi palju vabadust, või vähemalt võimalust pakkuda variante kujundusest. Teadmata, mida autorid raamatutesse panevad - fotod, pildid jne - saaks vaid kaanekujundusest rääkida, kui sedagi."
Talle tundub koguni, et pakkumise tingimused võivad olla koostatud eesmärgiga võit kellelegi konkreetsele suunata.
"Hetkel, nagu aru sain, ei ole kõik teemad veel lahti kirjutatud - toodud on ära vaid paar nime ja teemat. Ei ole selge, kellele raamatud on suunatud," loetleb Edala hanketingimuste puudusi. "Arvan, et vähegi professionaalsele kirjastajale see küll võimalust ei anna pakkumise tegemiseks. Seega, vägisi kipun arvama, et pakkumine on „suunatud“."
Ta viitab sellele, et töö on mahukas - 44 raamatu käsikirjad tuleb nii toimetada kui küljendada, kuid aega sarja ettevalmistamiseks on alla aasta, kuid aastaplaanid on ju kirjastustel juba tehtud, keegi ei istu, käed rüpes.
"Me kvalifitseeruksime kindlasti, aga sellistel tingimustel me kohvipaksult pakkumist ei tee. Arvan, et selleks, et pakkumist teha, on vaja enam sisulist infot ja aega .EV100 raamatuid „üle jala“ aga teha ei ole mõtet," on Edala resoluutne. "Me ju ei istu näpp suus ja ei oota, meil on plaanid 2017. tehtud ja sel juhul peaksime osa neist tegemata jätma, aga lepingud on juba allkirjastatud. Teeme aastas 140-200 raamatut ja oleme esimese kümne seas, aga selline projekt tundub mulle ulmeline nii tingimuste kui tähtaegade osas, juhul kui see juba eelnevalt ei ole kokku lepitud…"
Merje Klopets EV100 korraldustoimkonnast vastab küsimusele, kellega hanketingimuste koostamisel konsulteeriti, et raamatusarja projektijuhil on kirjastamisel ja raamatusarja väljaandmisel varasem kogemus, millele toetuda.
Kirjastused on kriitilised ka raamatusarja idee suhtes - EV100 juhtkomitee on juba ette ära otsustanud, et tuleb 44 raamatust koosnev sari, millele valitud ka autorid ja kujundaja - Endla Toots - , kirjastustelt hangitakse üksnes toimetamist-trükkimist ning meediaplaani koostamist ja teostamist.
Klopets kriitikaga ei nõustu. "EV100 raamatusari oli EV100 juhtrühma idee. Juhtrühma poole pöördusid erinevate eluvaldkondade esindajad sooviga anda juubeli puhul välja oma raamatuid. Juhtrühm leidis, et mõistlik on liita erinevate valdkondade areng ühtse stiiliga ülevaatlikusse sarja. Raamatusari on hea viis anda edasi Eesti lugu erinevates eluvaldkondades viimase saja aasta jooksul. See on nagu vaheetappi jõudmine, kus vaatame, kuhu, miks ja tänu kellele me viimase saja aastaga oleme jõudnud ning kuhu me suundume," kirjeldab Klopets keskset ideed.
Idee töötas välja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari.
Idee suhtes kriitilised
Mitmed kirjastused kritiseerivad ka ideed anda välja 44 õhemat raamatut ühe soliidse juubelitrükise asemel.
"44 raamatut selle ajaga on tempo, mida järeleandmisteta ei saa teha. Pigem oleks siis võinud sihiks võtta teha vähem ja paremini ning põhjalikumalt. Mingi teema ülevaateteos või monograafia on tavaliselt pigem 15 või 25 poognat, mitte kuus. Seega jääb sihtgrupp natuke segaseks, süvenevale inimesele jääb väheks, noored selliseid aga lihtsalt ei loe," räägib Vahter oma kogemusest. "Kui me räägime oma riigi juubeli väärtustamisest, siis ehk ei peaks valima nn kioskiraamatu lähenemist. Oleks pooldanud ehk pigem mõnda teist algatust, näiteks pakkusime kirjastuste liidust mõtte aidata juubeli puhul kooliraamatukogude komplekteerimist uuema kirjandusega, mida seal on liiga vähe."
Sinisuka juht Edala toetab sama mõttega.
"Kindlasti oleks õigem olnud välja kuulutada konkurss, kus oma ala professionaalid saaksid omavahel konkureerida. Kui me räägime EV 100 sünnipäevast, miks arvatakse, et peaksime välja andma 44 odavakest raamatut, selle asemel, et mahutada kogu materjal ühte korralikku koguteosesse," leiab ta.
Klopets põhjendab kirjastuste eest äraotsustamist sooviga saada lahendus just oma nägemusele.
"EV100 juhtrühmal ja raamatusarja kolleegiumil oli olemas visioon, millised valdkonnad peaksid raamatusarjas olema esindatud. Eesmärk oli läheneda Eesti arengule viimasel sajal aastal võimalikult laiahaardeliselt. Seega raamatusarja idee ja ülesehitus oli juba olemas. Tänaseks oleme raamatusarja ettevalmistusega nii kaugel, et raamatute teemad ja autorid on valitud ning autoritega on kokkulepped sõlmitud. Samuti on toimunud raamatusarja kujunduskonkurss, mille võitis Endla Toots. Hanke võitjale anname tasuta üle nii käsikirjad kui ka kujunduskonkursi võidutöö," tutvustab ta.
Varrak võttis kaalumisele
Kirjastuse Varrak tegevjuht Priit Maide tõdeb, et 44-raamatulise sarja väljaandmine on väga suur töö, kuhu läheb palju nii raha kui ka tööjõudu, kuid annab mõista, et nad kaaluvad osavõttu.
"Tingimustesse mahume. Osalemist kaalume, arutame ja arvutame. Kui osaleme, tuleb kindlasti teha koostööd mõne leviorganisatsiooniga," ütleb Maide.
Ta ei kritiseeri ka sarja ideed. "Saan aru, et sari on planeeritud andmaks ülevaadet eesti ühiskondlikust, majanduslikust ja kultuurilisest mõttest saja aasta jooksul. Muidugi võib lõputult vaielda, kas mõne teema asemel oleks võinud olla mõni teine, aga kokkupandud sari tundub piisavalt valdkondade ülene."
Riigikantselei endale hankega rahalisi kohustusi ei võta. Hankepakkumuste esitamise tähtaeg kukub 28. veebruaril.