Korb tahab riigigümnaasiumide pidamise omavalitsuste vastutusse anda

Põlva riigigümnaasiumi hoone.
Põlva riigigümnaasiumi hoone. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Muude riigi ülesannete seas võiks kohalikele omavalitsustele tulevikus üle anda ka praeguste riigigümnaasiumide pidamise, usub riigihaldusminister Mihhail Korb.

Kui senine suund on olnud, et gümnaasiumihariduse korraldaja peaks olema kindlasti riik, siis uue koalitsiooni tulekuga on hakatud seda mõtet ümber vaatama, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Õppimisprotsess peab olema ühe tasandi käes. Küsimus on, millise etapini me käsitleme seda protsessi. Kas me käsitleme seda põhikooli lõpuni ja siis edasi gümnaasiumid ja kutsekoolid asuvad riigi käes - on juba riiklik õppesüsteem. Teine nägemus on selline, et me käsitleme õppeprotsessi põhikooli algusest kuni gümnaasiumi lõpuni. Meie arvates hetkel gümnaasiumiaste ja kutsekooliaste ei pea olema riiklik ülesanne. See võiks olla täiesti kohaliku omavalitsuse tasandi ülesanne," rääkis Korb.

See ei tähenda tema sõnul, et tänast riigigümnaasiumite programmi hakataks tagasi pöörama. Gümnaasiumivõrku on vaja endiselt korrastada, ning sestap viiakse reform ka lõpuni. Seejärel võib aga riik oma rolli muuta.

"Me räägime võrgu loomisest ja korrastamisest. Teatud hetkel riigigümnaasiumid saavad rajatud ja neid on teatud arv üle Eesti. Me ei ehita riigigümnaasiume lõpmatuseni," nentis riigihaldusminister.

Arutelu riigigümnaasiumide kohalike omavalitsuste kätte andmisest on tegelikult ainult osa valitsuse plaanist, mil moel suurendada kohaliku tasandi rolli valitsemises. Algsest nimekirjast ülesannetest, mille üleandmist kaaluti, jäi pärast läinudnädalast valitsusliikmete kohtumist lauale 24. Mõnede ülesannete puhul sai otsus iseenesest tehtud ehk ministeeriumid on hakanud vastavaid eelnõusid juba kirjutama. See puudutab näiteks asenduskodude ja asendusperede rahastamist, samuti maakondliku ühistranspordi korraldamist ning alustavate ettevõtete nõustamist.

Uute ülesannetega kaasneb ka lisaraha

Korbi sõnul saavad omavalitsused ühes ülesannetega juurde ka raha ning pigem niimoodi, et rahalisa laekub omavalitsuse üldisesse tulubaasi ja see, mil moel uut ülesannet täita, on juba omavalitsuse enda otsustada.

"Näiteks toimetulekutoetuse võiks vabalt anda üle kohalike omavalitsuste ülesannete hulka koos rahaga. Aga täna on toimetulekutoetuse maksmine /.../, suurus ja kord ja kõik asjad, täpselt ette nähtud seadusega. Ei ole mõtet üle anda kohalikele omavalitsustele ülesannet nii, et antakse neile ülesanne ja täpselt konkreetselt kirjutatakse ette, kuidas nad peavad seda ülesannet ära täitma," sõnas minister.

Samas on juba praegu probleemiks, et näiteks sotsiaalteenuseid pakuvad kohalikud omavalitsused erineval tasemel. Mõned proovivad kaasa lüüa pea igas projektis ning on valmis selle eest ka maksma, teistel pole teenuste jaoks kas raha või tahet.

Tihtilugu ei sõltu teenuste tase mitte omavalitsuse võimekusest, vaid ka vallajuhtide prioriteetidest. Kuidas siis tagada, et teenuste tase omavalitsuste lõikes veel enam kõikuma ei hakka? Korbi sõnul pannakse kindlasti paika miinimummäärad. Samuti on pärast haldusreformi meil tugevamad omavalitsused, lubas ta.

"Kõige tähtsam on anda ressurssi, siis püstitada mingi miinimumtase ja siis vaadata, kuidas kohalik omavalitsus saab sellega hakkama. Kui seda ei toimu, siis on selleks erinevad mõjumehhanismid, aga kindlasti ka valijad jäävad ülesannete täitmise hindajateks. Mis veel võiks olla parem järelevalve, kui mitte inimesed ise," nentis Korb.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: