Haridusministeeriumil on riigigümnaasiumidele tulevikuks kolm stsenaariumi
Kui kõik riigigümnaasiumid saavad avatud, on haridusministeeriumil nende edasise saatuse tarbeks kolm mudelit - võimalik on nii nende üle andmine omavalitsustele, jäämine riigi kätesse kui ka jagatud vastutus.
Kui üldiselt peab koole ülal omavalitsus, siis riigikooli peab ülal riik. Pärast kõigi riigikoolide valmimist ei pruugi see aga nii jääda.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ütles ERR-ile, et võimalikud on erinevad mudelid. Neist esimene oleks segavastutusega riigikool. See tähendaks, et aastani 2023 suurendataks riigi rolli, et aidata omavalitsustel koolivõrku korrastada ja täita riigi kohustust luua igasse maakonda vähemalt üks riigigümnaasium. Perioodi lõpuks oleks umbes 50 protsenti õppekohti riigigümnaasiumides ja 50 protsenti omavalitsuste pidamisel olevates gümnaasiumides.
Teine variant on riigi vastutus, mille korral riik vastutab täies mahus keskhariduse eest ning peab riigigümnaasiume ja kutsekoole.
"Gümnaasiumivõrgu korrastamine viiakse lõpuni viisil, et riik tellib omavalitsustelt ja eraõiguslikelt pidajatelt läbi halduslepingute piisaval hulgal õppekohti, tagades ühtsetel alustel rahastamise ja kvaliteedi," kirjeldas Kurm seda mudelit.
Kolmas võimalus on vastutuse üle andmine omavalitsustele, mis eeldab Kurmi sõnul teatud tingimuste täitmist.
"Otsust tehtud ei ole ja seda ei ole ka enne mõtet teha, kui on riigigümnaasiumide loomine edukalt seljataga ehk räägime kõige varajasemalt aastast 2023," sõnas ta.
Kurmi sõnul ei ole kooli omandivorm omaette eesmärk, sest riigigümnaasiumide loomine on vahend eesmärgi saavutamiseks ehk koolivõrgu korrastamiseks ja kvaliteetse hariduse tagamiseks. Ta tõi välja, et Põhjamaades on keskharidustasand valdavalt omavalitsuste või nende ühenduste tagada ja korraldada, samas on riike, kus kogu keskhariduse tasand on riigi vastutada - nii on see näiteks Taanis, Sloveenias, Islandil ja Austrias.
Ideega, et kutsekoolid ja gümnaasiumid võiksid olla kohalike omavalitsuste majandada, tuli möödunud aasta alguses välja toonane riigihaldusminister Mihhail Korb (Keskerakond). Tema erakonnakaaslasest haridusminister Mailis Reps ütles toona, et ilma rahata gümnaasiume üle ei anta ning kaalumisel on ka võimalus, et gümnaasium antaks pidada mitmele omavalitsusele korraga.
Alanud õppeaastal tegutseb Eestis 15 riigigümnaasiumi, järgmisel aastal lisandub Kohtla-Järve ja ülejärgmisel aastal Tabasalu riigigümnaasium. 2022. aastal tuleb riigikool Rakverre, Kuressaarde, Narvasse ja Saue valda ning pärast 2022. aastat avatakse see Tallinnas ja Rae vallas.
Toimetaja: Karin Koppel