Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk ütles jaanuaris BNS-ile, et liikursuurtükkide hanke puhul on lisaks suurtükile endale väga oluline koondada relvasüsteemide hooldus, väljaõpe ja ülalpidamine ühte hankesse. "Suurtükid on tänapäeval kõik väga head, aga meie jaoks on väga oluline ka see, et hooldusbaas oleks meile lähedal," sõnas kolonel Sirk.

Eesti läbirääkimised Lõuna-Koreaga liikursuurtükkide ostmiseks algavad järgmisel nädalal kui kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras sõidab Souli, et seal sõlmida hankeks ühiste kavatsuste leping.

K9 Thunderi laskekaugus on 40 kilomeetrit ning suudab oma positsioonilt lahkuda ühe minutiga. K9 kasutab NATO standarditele vastavat laskemoona, samuti on selle väljaõpe Eesti suurtükiväelaste jaoks lihtne. K9 Kõu peaks saabuma siia koos toetusmasinatega.

Soome on välja vahetamas oma peamiselt Nõukogude Liidus valmistatud liikursuurtükke ja ostab uued tõenäoliselt Lõuna-Koreast.

Eelmise aasta lõpus katsetasid Soome kaitseväelased Rovajärvel ettevõtte Samsung Techwin valmistatud liikursuurtükke K9 Thunder.

Soome kaitseminister Jussi Niinistö on Eestile välja pakkunud, et kaks riiki osaleks ühiselt liikursuurtükkide hankel, kirjutas põhjanaabrite ajaleht Helsingin Sanomat.

Soome ja Eesti on varem ühiselt ostnud keskmaaradareid.

Kaitseminister: liikursuurtükkide soetamine asetub kaitseväe kavadesse, tankid, õhu- ja merekaitse aga mitte

"Oluline on see, et me liigume oma plaanide järgi tõsta oluliselt Eesti kaitsevõimet ja liikursuurtükk Kõu on näidanud oma praktikas seda, et ta on maailma tipptase. Teiseks - tal on väga hea manöövervõime, tal on väga hea tulejõud," kommenteeris Tsahkna ERR-ile.

"Oluline on ka see, et see manöövervõime tagab seda, et teda on väga raske avastada, ehk sisuliselt, kui tuli avatakse, siis minuti jooksul on seesama Kõu võimeline liikuma oma positsioonilt juba uuele positsioonile," lisas ta.

Tsahkna lisas, et liikursuurtükkide soetamine asetub väga hästi ka kaitseväe senistesse kavadesse. "Kokkuvõttes see ongi meie jaoks seni meie analüüside põhjal parim lahendus, mida me võiksime saada oma rahalisi võimalusi arvestades," lausus ta.

Tsahkna rääkis, et Eesti vajadused tagab vähemalt 12 liikursuurtükki.

Tanke kaitseväe hankeplaanides hetkel ei ole. "Tankid meie plaanides hetkel ei ole, sest me oleme arvestanud sellega, et meie liitlasväed, mis tulevad siia juba aprillikuust, toovad kaasa oma tankivõimekuse. Kõue mõte ongi teha toetustuld," rääkis minister.

Ka merekaitset ja õhukaitsest rääkides ütles Tsahkna, et need jäävad hetkel liitlaste kanda.