Venemaa meedia käib Eestis Šaltai-Boltai asutajaga rääkimas, selgus ka mehe nimi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aleksandr Glazastikov ning Vene ajakirjanik ja opositsiooniaktivist Ksenia Sobtšak.
Aleksandr Glazastikov ning Vene ajakirjanik ja opositsiooniaktivist Ksenia Sobtšak. Autor/allikas: Ksenia Sobtšaki Facebooki konto.

Kolmapäeval saabus Tallinna tuntud Vene ajakirjanik ja opositsiooniaktivist Ksenia Sobtšak, kes kohtus siin projekti Šaltai-Boltai asutajaga, kes tuli nüüd esimest korda avalikkuse ette nii oma nime kui ka näoga.

"Te ei tea, kes on see inimene minu kõrval," kirjutas Sobtšak oma Facebooki kontol avaldatud foto juurde. "Aga sellest hoolimata olin ma selle mehe pärast eile öösel tellima pileti ja juba hommikul kell 6 lennujaama kihutama. Minu teine ülemaailmne eksklusiiv pärast MB Hodorkovskit. Projekti Šaltai-Boltai asutaja näitab esimest korda oma nägu ja räägib kogu loo maailmakuulsaks saanud häkkeritest ehk Vene Snowdenitest, nagu nad ristis press. Täna õhtul telekanalis Dožd. Ärge magage maha!"

Esimest korda ütles Šaltai-Boltai viimane vabaduses viibiv liige oma nime Peterburi uudisteportaalile Fontanka. Tegemist on Peterburist pärit programmeerijaga ja tema nimi on Aleksandr Glazastikov. Mehe sõnul on ta praegu Eestis ja kavatseb siinsetele võimudele varjupaigataotluse esitada.

Mehe sõnul on ta nõus oma nime all meedias esinema seetõttu, et Vene julgeolekuorganitel on tema nimi juba nagunii teada.

Fontankale antud intervjuus rääkis Glazastikov muuhulgas seda, et Šaltai-Boltai projekti asutasid sisuliselt tema ja endine ajakirjanik Vladimir Anikejev, kes on praeguseks Vene võimude poolt vahi alla võetud. Eelkõige Anikejev oli see, kellel olid oma allikad.

Häkkerirühm Šaltai-Boltai ehk Anonüümne Internatsionaal sai kuulsaks mõne aasta eest. See tegeles tippametnike, suurettevõtete ja meedia kirjavahetuse ja kontode lahtimuukimisega ja müüs saadud andmeid.

Ka Fontankale tunnistas Glazastikov, et osaliselt oli tegu kommertsprojektiga - teenida õnnestus kuni kaks miljonit dollarit - kuid palju tehti häkkimist ja lekitamist tehti ka puhtalt ideaalidest lähtudes, et "pahade inimeste" tegusid päevavalgele tuua. Kõige uhkem on ta 2014. aasta üle, mil nad avaldasid "väga tõsiste" inimeste andmeid ning selle eest mingit rahalist tulu saamata.

Küsimust, kas Šaltai-Boltai taga seisis ka keegi või kas tegutseti kellegi huvides, pidas Glazastikov naljakaks.

"Kõik otsivad vandenõud, aga see on projekt, mille tegime mina ja Anikejev põlve otsas valmis. Tõsi, kuskil 2016. aasta suvel või kevadel Anikejev ütles, et meie juurde tuli inimene FSB-st, kes teadis meie nimesid. Ütles, et meie peale peab jahti sõjaväe vastuluure," meenutas ta.

FSB esindaja olevat öelnud, et nad tahavad projekti oma kontrolli alla võtta ja omada vetoõigust - kommertstegevus neid ei huvitavat, vaid nende huvidel olevat hoopis suuremad mastaabid. Midagi reaalset Glazastikovi sõnul ei juhtunud - mingit vetoõigust ei kasutatud - ja ta pole üldse kindel, kas sellised salapärased isikud üldse olid olemas ning kes keda lõpuks reetis.

FSB ekstöötajaid süüdistatakse riigireetmises

Moskva Lefortovo kohus pikendas 2. veebruaril häkkerirühma Šaltai-Boltai kaasusega seotud kahe kahtlusaluse vahi all hoidmist ning selle raames avaldati esmakordselt ka nende nimed.

"Kohtu määruse alusel pikendatakse detsembris vahi alla võetud Konstantin Tepljakovi ja Aleksandr Filinovi vahi all pidamist aprilli alguseni," ütles Interfaxile kohtu pressiesindaja Jekaterina Krasnova kolmapäeval.

Rühmituse väidetav looja, ajakirjanik Anikejev, on juba vahi all.

Tepljakovile ja Filinovile on esitatud sama süüdistus kui Anikejevile - grupiviisiline seadusvastane tungimine võõrastesse arvutitesse, ütles Krasnova.

Tema sõnutsi otsustas kohus kinnipeetud vahi alla võtta veel mullu novembris, kuid pärast Anikejevit. Mullu 9. novembril vahi alla võetud Anikejev jääb vahi alla 8. märtsini, lisas pressiesindaja.

Kahele Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endisele töötajale ja IT-firma Kaspersky Labi endisele osakonnajuhatajale on aga esitatud süüdistus riigireetmises USA heaks, ütles kaasusega seotud neljanda isiku advokaat.

Teadupoolest võeti riigireetmise ja häkkerirünnakute korraldamise kahtlustusega kinni neli inimest, sh FSB küberjulgeolekukeskuse osakonnajuhataja Sergei Mihhailov ja tema asetäitja Dmitri Dokutšajev. Vahi alla võeti ka Kaspersky Labis küberrünnakuid uuriva osakonna juht Ruslan Stojanov.

"Mihhailovile, Dokutšajevile ja Stojanovile esitati süüdistus riigireetmises USA kasuks," ütles Interfaxile advokaat Ivan Pavlov.

Riigireetmishagidele spetsialiseerunud Pavlov ütles uudisteagentuurile Associated Press, et esindab kaasuse raames kinni peetud neljandat isikut, endist FSB töötajat, kelle nime ta ei öelnud.

"Ma ei tea, kuidas ülejäänud, aga minu kaitsealune süüd ei tunnista," märkis ta.

Olukorraga kursis olevad allikad ütlesid varasemalt Interfaxile, et Mihhailov ja Dokutšajev lekitasid USA Luure Keskagentuurile (CIA) salastatud andmeid. Pavlov rõhutas, et kuigi kaasus on "USA-ga seotud", siis kaasuse dokumentides CIA-d ei mainita. CIA esindaja ei soovinud AFP-le väidet kommenteerida.

Vene võimud pole kõnealuse nelja isiku vahistamist kinnitanud, kuid Kremli teatel on president Vladimir Putinit meedias levivatest teadetest informeeritud. Kaspersky on kinnitanud Stojanovi vahistamist, öeldes, et tema vastu esitatud süüdistused käsitlevad "perioodi, mil ta polnud (meie) firma töötaja".

Meedias on jõutud järeldusele, et Šaltai-Boltai ja riigireetmises süüdistatud FSB-laste juhtumid on omavahel seotud, allikate sõnul olid Anikejev ja vahi alla võetud FSB ametnikud omavahel tuttavad.

Ajalehele New York Times on praegused ja endised USA luureametnikud kinnitanud, et Venemaa seotust presidendivalimiste küberrrünnakutega aitas olulisel määral tuvastada Vene allikatelt saadud luureinfo. Lisaks on juba varem väidetud, et USA valimistesse sekkumise operatsioon oli põhjuseks, mis Putini pikaaegne liitlane Sergei Ivanov presidendi administratsiooni ülema kohalt välja vahetati.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: